wxxx24
BONSUNA FOORUM
 Language:
Please login or register.

Login with username, password and session length
Advanced search  

News:

TRANSLATE POSTS TO ENGLISH (google translate)
NB! FOORUMIS PILTIDE NÄGEMISEKS PEATE OLEMA SISSELOGITUD!
NB! YOU MUST "LOG IN" TO SEE ALL PICTURES!

-40 -50% Coco
Pages: [1]   Go Down

Author Topic: SUUSAHÜPPAJATE ARGIPÄEV: Söömast lähen ära näljatundega ja ootan juba järgmist  (Read 892 times)

Joker

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 14314
    • View Profile

Olümpiakoondislased Martti Nõmme (24), Kevin Maltsev (17) ja Artti Aigro (18) kinnitavad müüti, et suusahüppajatel on koguaeg kõht tühi.



„Ma ei söö kunagi kõhtu täis,“ teatab Nõmme stoilise rahuga. „Söömast lähen ära näljatundega ja ootan juba järgmist söögikorda. Nii see käib. Kogused on väiksed ja pigem tervislik toit. See on enda eelistus. Tegelikult võib kõike süüa, aga peaasi, et hästi vähe.“

Kaalujälgimine on suusahüppajate elu paratamatu osa, sest üks kilo võrdub mäel hinnanguliselt kahe-kolme meetriga. Tippkonkurentsis on see meeletu vahe. Kuid mehed pole aegade algusest nälginud.

Süüdi on V-stiil

Enne V-stiili võidukäiku domineerisid ala sportlased, kes suutsid jalajõuga kõige kaugemale tõugata. Näiteks 1976. aasta olümpiavõitja Hans-Georg Aschenbach Ida-Saksamaalt tunnistas hiljem, et manustas kaheksa aastat anaboolseid steroide, mis suurendavad lihasmassi, jõudu ja kiirust

Oluline nihe toimus 1992. aasta Albertville'i olümpial, kus soomlane Toni Nieminen võitis V-stiili abil kaks kulda ja pronksi ning tõusis kodumaal rahvuskangelaseks. Too tehnika põhineb varasema jalajõu asemel hõljumisel. Ja nagu elu on tõestanud, raskem objekt potsatab kiiremini alla. Suusahüppajad tabasid gravitatsiooniseaduse kärmelt ära, nii algas lõputu nälgimine.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ja suusaliidu (FIS) uuringust selgus, et 2002. aasta Salt Lake City olümpial võistelnud suusahüppajatest iga viienda kehamassiindeks (kaalu-pikkuse suhe) oli allpool Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud taset. See polnud rõõmustav uudis, midagi tuli ette võtta, sest medalimõtetega mehed kippusid end skeletiks näljutama.

Ja FIS võttiski. 2004. aastal kehtestati reegel, mis sidus kehamassiindeksi maksimaalse suusapikkusega. Ehk et alakaalulised peavad hüppama lühemate suuskadega, mis ei ole sportlikult kasulik.

Nõmme kiidab, et nemad hüppavad heal ajastul: „Selle tabeli järgi on sportlased ka tervislikumaks läinud, eluohtlikule tasemele kaalu enam ei viida.“

Kogu trio alustas teadliku kaalujälgimisega umbes 15-16aastaselt. 168 cm pikkusel Aigrol on võrreldes koondisekaaslastega vedanud. Tema organism lubab tal enamasti kõhu täis süüa. „Võib nii öelda küll, et saan rahus vanaema juures käia,“ muigab Aigro.

Aasta noorem, kuid 10 cm pikem Maltsev on kade. Vanema ja kogenuma Nõmme nahk on ses osas juba paks. „Pole probleemi kuskil sünnipäevalauas kooke vahele jätta ja oma musta kohvi juua,“ ütleb ta. „Harjumise asi. Pead vaimselt õigesti sätestatud olema, siis on toidust ükskõik.“

Aigro: „Vahepeal hakkab hale, kui vaadata, kuidas Martti toitub ja ise saad normaalselt süüa. Ta jätab mõnikord isegi söögikorra vahele.“

„Ta on meid ära hirmutanud,“ naljatab Maltsev.

Nõmme ei jää vastust võlgu: „Mäletan väga hästi, kuidas Planica laagris kõik naersid, et Nõmme sööb ainult salatit. Möödus kaks aastat, sõid teised ka salatit. Paratamatult läheb raskemaks. Ei usu, et ükski hüppaja saab rahulikult elu lõpuni toitu lahmida.“

Aigro on valmis, et ühel päeval peab temagi suurema hoolega kaloreid lugema hakkama. „Peab olema. Midagi pole teha, kui tahad alaga tegeleda,“ lausub ta.

Maltsev noogutab, kui küsida, kas ta on nõus ümmarguselt järgmised kümme aastat tühja kõhtu kannatama. „Praeguseks on juba poolteist aastat seda tehtud, põhi on all ja mingil määral olen harjunud. Ei näe probleemi jätkata,“ vastab ta.

Tahtejõud peab kõva olema? „Algul on raske, aga mingi aeg muutub elustiiliks, siis pole hullu midagi,“ ütleb Maltsev.

Nõmme võtab jutujärje üle: „Kõige raskem osa on siis, kui kevadel-suvel tulevad treeningutega mõned lisakilod. Kui hakkad neid maha lihvima, see on kõige retsim periood. Kohati tekivad momendid, kus kõht on täiesti tühi, aga kurat, nii väga tahaks süüa. Ja siis hommikul vaatad, et oled 100 grammi alla võtnud. See tõmbab korralikult juhtme kokku. Aga raske periood tuleb ära kannatada, vahel läheb jälle tühja koha pealt kilo alla.“

MK-etappidel suud matsuvad

Toitumispäevikut keegi neist ei pea ja otsest -kava ka ei järgi. Treener Jaan Jüris, endine olümpiasportlane, jagab omast kogemusest näpunäiteid, aga palju on ka individuaalset katsetamist. „Mingi hetk tabad ära, et mis sulle kõige paremini sobib. Mis mõnusalt kaalu alla viib ja hea tunde tekitab,“ märgib Nõmme.

Kogu kaalujutu taustal tundub irooniline, et võistustel pakutakse hüppajatele ooteruumis šokolaadi ja küpsiseid. „Kõigil suu matsub voorude vahel, see on tavaline,“ teab Nõmme, kes aastaid MK-etappidel käinud. „Et tekiks heaolu tunne. Hea maitse suus ja annab energiat ka natuke.“

Teisedki kinnitavad, et kui on ikka vastupandamatu magusaisu, siis tuleb seda endale lubada. “Kaalujälgimine ei tohi täiesti stressi viia. Ei pea ju kohe tahvlit šokolaadi või pakki küpsist sisse littima,“ sõnab Nõmme.

Kõige ülalarutatu taustal tekib põhjendatud küsimus, kuidas suusahüppajad üldse trenni teha jõuavad? Aga näe, jõuavad! Kuigi võõrad pole ka momendid, kui energia otsa saab. „On olnud, et istudki lihtsalt maha ja kõik,“ räägib Maltsev. „Enam ei jõua, jalg vajub alt ära. Kodus võtad väikse ampsu, siis tõmbab normaalseks tagasi ja ootad söögikorda.“

Enamasti söövad nad kolm korda päevas. Vahepalasid vaja pole, märgib Nõmme. Kuid pisut hiljem jõuame üheskoos järeldusele, et nende toidukorrad ongi teiste inimeste mõistes vahepalad. Kaalule astuvad nad iga päev korduvalt. Kui kaal juba silmapiiril on, siis pole ju raske samm peale teha.

ÜKS KÜSIMUS

Martti, ütle ausalt, kas juba ootad ka aega, mil saad mõnuga sööma hakata?
“Ei olegi sellele mõelnud. Kaalujälgimine on saanud elustiiliks. Eriti praegu, võistlusperioodil, kui saan normaalselt süüa. Ei tunne väga puudust hullust lahmimisest. Olen nii ära harjunud, et ei kujuta ettegi, et praegu ilge prae sisse sööks. Ei läheks alla. Piisab väikesest lihatükist ja salatist.“

Eesti suusahüppekoondis 2018 olümpial

Martti Nõmme
Sündinud 7. augustil 1993
Pikkus: 180 cm
Kaal: 62 kg
Pyeongchangi normaalmäel 47. koht

Artti Aigro
Sündinud 29. augustil 1999
Pikkus: 168 cm
Kaal: 50,4 kg
Pyeongchangi normaalmäel 55. koht

Kevin Maltsev
Sündinud 4. juulil 2000
Pikkus: 178 cm
Kaal: 59 kg
Pyeongchangi normaalmäel 56. koht



Allikas: https://sport.ohtuleht.ee/858937/ol-olumpial-suusahuppajate-argipaev-soomast-lahen-ara-naljatundega-ja-ootan-juba-jargmist-soogikorda
Logged
On-Line personaalne treener: www.facebook.com/your.fitness.body

Alati diskreetne: www.erootikapood24.ee
Soodne ja kvaliteetne: www.toidulisandid.ee
Minu youtube kanal: www.youtube.com/trainhard

mp

  • Posts: 2356
  • tervist!
    • View Profile


https://www.vox.com/2018/2/13/17003696/what-olympic-athletes-eat
Logged
Pages: [1]   Go Up
 

Kaubamaja
youtube
anything