wxxx24
BONSUNA FOORUM
 Language:
Please login or register.

Login with username, password and session length
Advanced search  

News:

TRANSLATE POSTS TO ENGLISH (google translate)
NB! FOORUMIS PILTIDE NÄGEMISEKS PEATE OLEMA SISSELOGITUD!
NB! YOU MUST "LOG IN" TO SEE ALL PICTURES!

-40 -50% Coco
Pages: [1] 2 3 ... 5   Go Down

Author Topic: Kuidas meie lihased teglikult töötavad ja mis neid paisuma panevad?  (Read 28965 times)

Joker

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 14851
    • View Profile

Autor Joker


Olete mõelnud kuidas lihased tegelikult töötavad? Kas oleme kõik lihasete kasvatamiseks võrdsed? Mis paneb lihase kokku tõmbuma? Ning põhiline küsimus – kuidas saame lihased tugevamaks ja kasvama!?

Et artikkel ei kujuneks pikaks ja lohisevaks, mis täis arusaamatuid termineid, siis katsun teha hästi lühidalt ja selgelt koos lihtsustatud joonistega.

Selleks et aru saada kuidas lihased töötavad, siis peame nende sisse minema – kõige väiksemate osadeni välja mis lihaskiududes – lausa proteiinimolekulideni välja, sest naiivne oleks ju arvata, et lihased tõmbuvad kokku – sest ta on lihas :) Selleks kokkutõmbeks peab olema reaalne põhjus ning samamoodi see, miks üks lihas on tugev, aga teine mitte.

Võtame kasvõi biitsepsi. Tegemist on nagu pika kummiga, üks ots kinnitub küünarvarde, teine ots õla külge. Biitseps koosneb lihaskimpudest, lihaskimbud omakorda lihaskiududest. Aga veel pole me veel piisavalt sügaval lihases, et rääkida lihasetööst. Lihaskiudude sees asuvad omakorda kiud ehk müofibrillid. Need pikad kiud (müofibrillid) aga koosnevad omakorda silindritest, mis üksteise otsas kinni.

Olenevalt lihase pikkusest on neid silindreid tuhandeid teineteise otsas.



Kui anname käskluse kätt kõverdada, siis need silindrid hakkavad kokku tõmbama kõik eraldi ja toimub ühine kokkutõmme ehk kogu lihase kokkutõmme. Aga mis paneb silindrid omakorda kokku tõmbuma?
Selleks peame omakorda minema nende silindrite sisse ja nüüd läheb põnevaks ;) Nüüd vaatame asju juba molekulaarsel tasandil.

Pilt on hästi lihtsustatud, et paremini aru saada. Ühes silindris on loomulikult rohkem nööre ja rammumehi :) Kes tahab päris detailidesse ja terminitesse laskuda, siis netis infot väga palju :)



Silindrite sees on laias laastus"nöörid" mis koosnevad proteiinimolekulidest nimega aktiin ja nöörid kinnituvad silindrite otsa.
Aga keegi peab olema kes "nöörist sikutaks". Selleks on teine proteiinimolekul müosiin. Piltlikult öelda on see pisikene rammumees, kes seda nööri sikutama hakkab.
Ja omakorda paneb selle rammumehe tööle energia, mida silindritesse paisatakse (ehk veresuhkur, glükogeen kuidas soovite).
Et asi selgem oleks, siis tuleb märkida, et need kaks proteiini "nöör ja rammumees" koosnevad omakorda aminohapetest. Siit ka põhjus, miks meie kehad vajavad proteiini.
Need proteiinid ja sissetulev energia on pidevas uuendamises – KA SIIS kui me trenni ei tee. Organism lihtalt on selline.

Nüüd jõuamegi selleni välja – kuidas me kasvame – kuidas me tugevamaks saame?

Neid rammumehi on meie kehas teatav hulk. Nad küll vahetuvad, aga arv ja jõud jääb neis silindrites samaks.
Nüüd aga kus me võtame kätte hantli, mida me kunagi varem teinud pole ja liigutame seda üles alla, siis need rammumehed usinasti sikutavad nööri. Kui aga nad ei jõua seda enam teha, sest vastupanu liiga suur, siis osad neist purunevad (rebitakse nt käed otsast :D ), siis kehale antakse signaal – no mida vittu see nüüd oli – saatke rammumehi juurde. Ehk toimub keskkonnaga kohanemine. Kui me sööme proteiinirikast toitu, siis proteiinid lõhustatakse kehas aminohapeteks – AGA nagu mäletame, siis need rammumehed Müasiinid ja Aktiinid koosnesidki aminohapetest. Järelikult on meil vaja kõvasti proteiini, et seda lammutatud keskkonda üles ehitada. See kuidas proteiinid tõhusamalt kohale jõuavad, seda ma siin käsitlema ei hakka. Kiirelt öelda selle sama kiirenenud verejuurdevooluga, mis peale trenni meil ka kiirelt aeglustub. Kuna müosiinide (rammumeeste) liikumiseks vaja suhkurt ja energiat, siis ka läbi nende nn energiamolekulide transporditakse ka aminohappeid kohale hõlpsamini. Näete kaldumegi põhiteemast kõrvale :D

Ühesõnaga, kui lammutame selle keskkonna, siis on meil kindlasti vaja rohkem materjali (aminohappeid), et uut ja tugevamat keskkonda üles ehitada. Sest selge on see, kui lõhume keskkonna ehk tapame rammumehed ära, aga neid juurde ei teki vaid vo jääb isegi vähemaks – siis tegelikult teeme tugeva trenni, ei söö – aga meie lihased on hoopis ennasthävitavas reziimis.

Kui me suudame hoida asja positiivse – SIIS tuleb neid "rammumehi" rohkem, suuremad ja tugevamad ja nii kasvabki selle silindri maht, et need rammumehed ära mahuks sinna. Ehk seda nimetatakse aminohapete sünteesiks.
Kokkuvõttes kuna neid silindreid miljoneid, siis kui kõik nad paisuvad, siis paisub üleüldiselt ka terve lihas :)

Treeningu negatiivse faasi tähtsus?

Jällegi üks lõpmatu vaidlus selle üle, kas see on tähtis või mitte. Selgitame tiba asja ... kui lubate :)
Kui me kätt tõstame, siis müasiinid ehk "rammumehed" teevad kibedat tööd. Nüüd kui laseme kätt alla, siis enamus "rammumehi" lõpetavad oma töö. Inimese lihased lihtsalt on ehitatud nii, et lihased töötavad kokkutõmbele, mitte sirutusele (kui kätt sirutame, hakkab tööle triitseps, aga see on tegelikult juba triitsepsi kokkutõmme).

Kui vaatame müasiinide ehitust, siis ka näeme, et isegi nende pead ja sabad on ehituselt loodud sikutama, mis tuleb sellest, et inimesed kasutavad tavaelus väga vähe negatiivset faasi. Kui siis minimaalselt ja siis ka enamuses käe langetamiseks või midagi kuhugi vaikselt asetamiseks.




Seega kui nüüd trennis rõhutame negatiivset faasi, siis me paneme "müosiini-rammumehed" kahes suunas tööle (topelt töö) ja märkimata ei saa jätta ka fakti, et negatiivses faasis haarame töösse rohkem rammumehi kuna inimkeha on nii loodud, et negatiivses ehk eksentrilises faasis on meil jõudu umbes 10% rohkem - see tuleneb sellest, et kaitsata oma liigeseid - ala kui lükkame hullu peaga enda jaoks liiga suure raskuse üles, siis meil oleks ressurss selle raskusega toime tulla.

Lisaks teine aspekt, miks negatiivne faas tähtis. Kui vaatame nüüd "rammumeestest müasiinide" ehitust mis loodud sikutama, siis nad peavad hakkama sõna otseses mõttes tagurpidi tööd tegema - see tähendab, et nad üritavad krabada-sikutada vales suunas ja me lõhume neid palju tõhusamalt - mis täidab aint ühte eesmärki - ehitada tugevam keskkond  :)

Ehk kokkuvõttes võib öelda, et negatiivne faas võib olla isegi suurema osatähtusega - aga loomulikult alahinnata ei saa kumbagi.




Huvitav tähelepanek on ka see, et see nö "rammumeeste" taastamine (koos glükogeeni varude täienemisega ja üldse kogu keskkonna taastamine) võtab aega umbes maksimaalselt 48h. Mis iseenesest tähendab seda, et ükski meie lihas ei vaja üle 48h taastamist :) Julm tõdemus - sest see on vastuolus kõige sellega, millega harjutud jõusaali ringkondades :) Miks osad ei "taastu" ära - ilmselt põhjus selles, et bodybuilderid suht kontrollivad toitumist ja nende glükogeenivarud ei pruugi nii kiiresti täituda ?

Nüüd kus me seda kõike teame, siis saame hakata tegema palju põnevaid järeldusi:


1.  Lihastele annab jõu lihas – mitte keharasv, sest keharasvas rammumehi ja nööre pole :)
2.  Kui need rammuhed silindrites on pikali löödud, katki murtud, tekivad põletikud, siis tunnemegi lihasvalu, eriti ajal mil lihased "maha jahtunud". Palju aastaid on arvatud, et valu tekitab piimhape. Uuringd aga on näidanud, et sellist asja ei eksisteeri tegelikult.
3. Kui me ei suuda iga trenn rohkem pingutada, siis rammumehi juurde ei teki, sest kehal pole vajadust ja ta saab koormusega ilusti hakkama. SEEGA on ülioluline iga trenn suurendada raskusi!!!!!!!!!!!!! Või rohkem ja paremini panna lihas pingutama, et toimuks nö kohandumine.
4. Silindrid venivad, silindrid tõmbuvad kokku. Mida pikema aja vältel peavad "rammumehed nööri" sikutama, seda suurem tõenäosus on nende "kurnamiseks" – seega kasutage alati maksimaalset amplituuti niipalju kui võimalik, sest murjameid on vaja silindrites maksimaalselt tööle saada – või õigemini teha neile asi võimalikult raskeks, et kutsuksid oma pisikesi sõpru appi :) Seega tehes vahest ka nö pumpavaid liigutusi, erimeetodeid jne, on see tegelikult hea, et rammumehed oma praeguste jõududega hakkama ei saaks.
5. Proteiin on ülitähtis meie kehaehituses. AGA kui me ei suuda oma lihaskiu sisest keskkonda lõhkuda, siis me ka ei vaja niipalju proteiini. Seega kui inimesed virisevad, et joon proteiinikokteile, aga ei arene – siis ei saagi areneda kui ei pinguta trennis. Nö rammumeestele piisab oma jõududest. Me küll loomuliku aminohappe sünteesi käigus värskendame neid, aga see on ka kõik. Ülejäänud proteiin, mis joome-sööme väljutatakse kehast, muudetakse suhkruks ehk energiaks – kui seda kuhugi panna pole – talletame keharasvana.
6. Kas oleme lihastekasvatamise ees võrdsed? Kahjuks mitte. Sest lihastekiusid on meie kehas erinev arv, samamoodi on meie kehas erinev arv neid lihaseid kus reaalselt ka on sees proteiinimolekulid (müosiin ja aktiin) ehk rammuees ja nöör). Lisaks on DNA koodiga geneetiliselt paika pandud kui palju oleme võimelised aminohappeid sünteesima. Seega on ja jääb kurvaks tõsiasjaks: ühed vaatavad kangi ja juba nad kasvavad, teised näevad tohutut vaeva ja ei midagi. Samamoodi teeb see selgeks, miks osadel inimestel ühed või teised lihasgrupid paremini arenevad.
7. Ehk et lihaskiude me juurde ei tekita, küll aga saame olemasolevaid paisutada. Osad uuringud väidavad et kasvuhormooni kasutades, tekitame kiusid ka juurde - millest tuleb see, et alates Dorian Yatesi valitsemise aegadest kulturistid paisusid 2x suuremaks kui varasemad kulturistid.
8. 9. 10 .11 ... neid järeldusi on palju palju ... lihtsalt kasutage loogikat, eriti kui tead, mis moodi need protsessid käivad.

Seega ehk on mõnele abi neist teadmistest. Kui trenni lähete, siis mõelge oma "rammumeestele" oma lihaste mikromaailmas. Pange need raisad lõpuks tööle ... aga ärge unustage neid toita!!! Loomulikult nende toitudega, mis kvaliteetsed ja kiirema ja maksimaalsema imendumisega ... muidu on VÄÄÄGA suur oht, et me tekitame kataboolse keskkonna ... ehk "rammumehi" jääb vajaka, kuna neid pole võimalik juurde toota ... kuna need fruktid koosnevad aminohapetest  :D

Samamoodi ei hakka ma lahkama sarkoplasmalist hüpertoofiat, kuna see pole teadlastelgi korralikult selge. Ehk lühidalt neid silindreid ümbritseb üks plasma ollus, mis koosneb laias laastus glükogeenist – on võimaik ka neid mingil määral paisutada lihtsalt tänu sellele, et vedelikku rohkem sees. Ala kulturistid laevad end enne võisltusi süsikatega, pumpavad lihased täis ja voilaa ... ongi 2x suuremad :) Kuna sportlastel on glükogeeni varumine suurem, siis ka lihaskiusisene vedelikuhulk suurem ja annab lihasele mõneõrra suurema väljanägemise.
Nagu öeldud, siis seda ma ei käsitle, sest see pole lihaseehituses primaarne ja on igatepidi küsitav.


TRAIN HARD!

Ahjaa ... www.bonsuna.com/webtreener :P
« Last Edit: August 28, 2011, 01:07:41 by Joker »
Logged
On-Line personaalne treener: www.facebook.com/your.fitness.body

Alati diskreetne: www.hotlips.ee
Soodne ja kvaliteetne: www.toidulisandid.ee
Minu youtube kanal: www.youtube.com/trainhard

Madman

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 5738
    • View Profile
    • Mad Moments Media

Selle artikli mõte on siis selles et kasutada võimalikult suurt raskust.
Kas see mitte superseeriate kahjuks ei räägi mida näit. Annika teeb?
Logged
Never say never!

viki667

  • Posts: 1063
  • 109,5kg
    • View Profile
    • ModerniKoti

kuld!
Logged

Joker

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 14851
    • View Profile

Selle artikli mõte on siis selles et kasutada võimalikult suurt raskust.
Kas see mitte superseeriate kahjuks ei räägi mida näit. Annika teeb?

Lihased töötavad vastupanule :)
Olgu superseeriad või mitte - RASKUSED PEAVAD KA SEAL TÕUSMA :)

Ehk et "rammumehed" ja keha ei saa signaali kaasata rohkem jõudu, kui ei järgne lõpupingutust lihases - vähemalt mitte olulisel määrel. Seega on ka ehk selgem see igavene dilemma .... suured kordused väiksed kordused, superseeriad või mitte - me areneme mõlematmoodi .... KUI sellele järgneb pidev raskuste suurendamine :)


Näide elust - teete madala kordusega trenni. Siis ühel hetkel teete pikad seeriad. Lihased on valusad - enne oli teooria et see on piimhape. Kui teada millest see valu tekib - siis on ainult ÜKS järeldus - me oleme andnud rammumeestele KICK-ASS ja suutnud nad "üle kavaldada".
« Last Edit: August 26, 2011, 15:59:17 by Joker »
Logged
On-Line personaalne treener: www.facebook.com/your.fitness.body

Alati diskreetne: www.hotlips.ee
Soodne ja kvaliteetne: www.toidulisandid.ee
Minu youtube kanal: www.youtube.com/trainhard

Joker

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 14851
    • View Profile

* Piimhape põhjustab lihaste kontraktsiooniprotsessi juures signaali, kaitsmaks lihaseid liigse kahjustuse eest. Maks, süda ja aeglased lihaskiud (punased) töötavad kõik selle nimel, et liigne piimhape saaks eemaldatud organismist. Lihasvalu, mida me tunneme, on tegelikult põhjustatud lihaskahjustustest, mis on tekitatud treeninguga.
« Last Edit: August 27, 2011, 06:02:14 by Joker »
Logged
On-Line personaalne treener: www.facebook.com/your.fitness.body

Alati diskreetne: www.hotlips.ee
Soodne ja kvaliteetne: www.toidulisandid.ee
Minu youtube kanal: www.youtube.com/trainhard

Joker

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 14851
    • View Profile

Selle artikli mõte on siis selles et kasutada võimalikult suurt raskust.
Kas see mitte superseeriate kahjuks ei räägi mida näit. Annika teeb?

Lisaks on vale mõiste - kasuta suuri raskusi - pigem oleks õige - suurendage raskusi.

Isegi kui me teeks 300kg-ga biitsa, aga nädalast nädalasse sama arv kordusi, siis tegelikult edasist arengut ei toimu :)
Logged
On-Line personaalne treener: www.facebook.com/your.fitness.body

Alati diskreetne: www.hotlips.ee
Soodne ja kvaliteetne: www.toidulisandid.ee
Minu youtube kanal: www.youtube.com/trainhard

Joker

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 14851
    • View Profile

Lõikad noaga näppu - tekib valu ja kui hiljem põletik, siis ka "kipitab".
Mis on kurikuulus lause kulturismimaailmas? NO PAIN, NO GAIN.

Me ei suuda kunagi olla sellises progressis, et pidevalt tekib valu lihastes. Ehk et me ei suuda neid mikrokahjustusi tekitada. Kurb tõsiasi. Aga me vähemalt üritame. Sp on alati hea märk see nn valu- kanged lihased jne. Valu leevandamise vastu soovitatakse nt kofeiini enne trenni 200mg, mis on lisaks kõigele muule valuleevendaja - isegi tõhusam kui aspiriin.

Küsimus suur-suur - aga ma küll kasvan ilma valuta.
* Me kogume kehakaalu keharasva arvelt.
* Me oleme suutnud end paremini varustamaks glükogeeniga (nö silindrite vaheline plasma suurenemine). Ala treeniv inimene suudab suuremas mahus glükogeeni lihastesse ajada. (nn. sarkoplasmaline hüpertoofia)
* Suurenemine toimub anaboolsete steroidide abil - st et valgusüntees on üle võetud - me ei pea kartma katabolismi, kortisooli ning pisikesi rammumehi lihtsalt ehitatakse juurde ilma, et me peaksime tegelikult pingutama. Treening ainult võimendab tulemust.

« Last Edit: August 27, 2011, 06:00:53 by Joker »
Logged
On-Line personaalne treener: www.facebook.com/your.fitness.body

Alati diskreetne: www.hotlips.ee
Soodne ja kvaliteetne: www.toidulisandid.ee
Minu youtube kanal: www.youtube.com/trainhard

Madman

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 5738
    • View Profile
    • Mad Moments Media

Noh loogiline järeldus on see et kui algaja enne trenni tõstis vahest paar min. 10kg poekotti ja trennis äkki kohe tund aega mitu tonni siis on see oluline vahe võrreldes mõne kiloga mis edasijõudnu oma raskustele lisab iga trenn. Ehk iga algaja isegi suht kehva trenniga progresseerub kiiremini kui mistahes pro max trenniga. Aga uuringuid mul kahjuks selle tõestamiseks pole.  ;D
« Last Edit: August 27, 2011, 02:01:33 by Bonsuna.com »
Logged
Never say never!

Joker

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 14851
    • View Profile

Võimalik, et räägitakse taas erinevatest asjadest taastumise puhul või noh erineva nurga alt.
Oleneb, mis on eesmärk? Oletame, et lihaseid kasvatada. Seega see 48h teadmine ei sobi ehk jõutõstjatele või neile, kes tahavad ulmeraskustega trenni teha ... eriti kui toitumine on nagu on.

Me lammutame keskkonna - meie kehas on tänu sellele intensiivsemad taastumisprotsessid (algul kiiremad, hiljem aeglasemad) ja hiljem peale 48h me ei oma mingit erilist eelist, et me oma "pisikesi rammumehi" taastaks ning anaboolsed protsessid lõplikult vaibuvad. Põletik ehk võib kauem kesta ??? - aga keskkond kui selline on siiski nö taastatud ja veel paremaks - tugevamaks tehtud. Peale seda tegelikult hakkab pigem taand-areng kuna on ka aeglasem proteiinide süntees jne. Kui me "taastame" oma lihaseid 7 päeva, siis "teaduse, uuringute ja füsioloogia järgi" me peale 48 tundi 4-5 päeva ootame ja midagi ei toimu kui tegelikult võiks juba uue arengu tekitada. Lõpuks võtame kangi kätte hakkame "otsast peale" - ehk kokkuvõttes on laias laastus üks "paigaltammumine" .. tõsi me ei lange alguse tasemele kui korralikud trennid, aga mingit märkimisväärset tulemust me ka ei näe - kui eeldada, et oled naturaalne bodybuilder :)

Miks on käed paremini arenenud tavaliselt või õlad? Need töötavad paljude teiste lihasgruppidega. Miks on ütlus: majad kanajalgadel - me treenime jalgu tihti ükskord nädalas, samas ülakeha saab suht tihti vatti.

Teine näide: uisutajad, sprinterid - räägitakse, et nad teevad ajaliselt kulturistidega sarnaseid sprindilõike - pigem on põhjjus selles, et nad teevad oma trenni tihedamini. Tugevad trennid on ehk igapäev või ülepäeva.

Aga möönan - et teadust ja reaalset elu on tihti suht raske koos toimima panna  :D

* mad tihti pole uuringuid vaja - aitab lihtsalt lihtne loogika :)
« Last Edit: August 27, 2011, 05:52:52 by Joker »
Logged
On-Line personaalne treener: www.facebook.com/your.fitness.body

Alati diskreetne: www.hotlips.ee
Soodne ja kvaliteetne: www.toidulisandid.ee
Minu youtube kanal: www.youtube.com/trainhard

Lexusl

  • SPARTA SPORDIKLUBI
  • ****
  • Posts: 4848
  • Trenn- see on minu alternatiivmeditsiin!
    • View Profile

Joker, väga 5 artikkel, sinu poolt sõnastatud!
Kui ma ükskord uuesti trenni tegema hakkan siis on minu jaoks pm. kõik teise väärtuse ja arusaamaga.
Veelkord, väga hea ja arusaadav ning mõtlema panev jutt!
:)

viki667

  • Posts: 1063
  • 109,5kg
    • View Profile
    • ModerniKoti

Illustreerivat materiali :)
Logged

Ralf Otter

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 1432
  • Saagem suureks vaimult!
    • View Profile

Taastumisprotsessid kulgevad lainekujuliselt. Eristatakse varasemat ja hilisemat taastumisperioodi. Varesem taastumine pärast kerget tööd lõpeb mõne minuti jooksul, pärast rasket tööd mõne tunni pärast. Taastumise hilisemad faasid lõpevad mõne ööpäeva möödumisel.
Optimaalsed puhkeintervallid treeningute vahel võivad olla mitmesugused, kuid mitte üle 48 tunni. Seejuures ei ole mittetäielik taastumine takistuseks tulemuste parandamisele.
Organismi üldine töövõime ja üksikute füsioloogiliste näitajate (verenäitajad, närvisüsteem, liigesed) taastumise aeg aga sõltub inimese vanusest, treenitusastmest, aga ka emotsionaalsest seisundist.

Archangel

  • Guest

Taastumisprotsessid kulgevad lainekujuliselt. Eristatakse varasemat ja hilisemat taastumisperioodi. Varesem taastumine pärast kerget tööd lõpeb mõne minuti jooksul, pärast rasket tööd mõne tunni pärast. Taastumise hilisemad faasid lõpevad mõne ööpäeva möödumisel.
Optimaalsed puhkeintervallid treeningute vahel võivad olla mitmesugused, kuid mitte üle 48 tunni. Seejuures ei ole mittetäielik taastumine takistuseks tulemuste parandamisele.
Organismi üldine töövõime ja üksikute füsioloogiliste näitajate (verenäitajad, närvisüsteem, liigesed) taastumise aeg aga sõltub inimese vanusest, treenitusastmest, aga ka emotsionaalsest seisundist.

  :) - nii ma lugesin jah. Kuid optimaalsed puhkeintervallid treeningute vahel on subjektiivsed. Mittetäielik taastumine ei pruugi olla takistuseks tulemuste parandmisele - "kuid" - olenevalt indiviidist võib pikem puhkeperiood olla vajalik. Vastasel juhul võiksime kõik vabalt 3x nädalas jõutõmmet ja kükki teha ning ilusti ära taastuda. Kahjuks lõpeb see enamikele ületreeningu ja vigastustega.

 Üldise töövõime ja üksikute füsioloogiliste näitajate taastumine võib olla kuhjuv. Ehk, kui regulaarselt ei lase organismile normaalseisundisse taastuda siis võivad tekkida komplikatsioonid mille vajalikkus lihasmassi argengu jaoks kohe üldse ei oleks vaja.
Logged

Ralf Otter

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 1432
  • Saagem suureks vaimult!
    • View Profile

  :) - nii ma lugesin jah. Kuid optimaalsed puhkeintervallid treeningute vahel on subjektiivsed. Mittetäielik taastumine ei pruugi olla takistuseks tulemuste parandmisele - "kuid" - olenevalt indiviidist võib pikem puhkeperiood olla vajalik. Vastasel juhul võiksime kõik vabalt 3x nädalas jõutõmmet ja kükki teha ning ilusti ära taastuda. Kahjuks lõpeb see enamikele ületreeningu ja vigastustega.

 Üldise töövõime ja üksikute füsioloogiliste näitajate taastumine võib olla kuhjuv. Ehk, kui regulaarselt ei lase organismile normaalseisundisse taastuda siis võivad tekkida komplikatsioonid mille vajalikkus lihasmassi argengu jaoks kohe üldse ei oleks vaja.


Loe, kuidas Bulgaaria tõstjad treenivad.

http://www.endlesshumanpotential.com/bulgarian-weightlifting.html

Archangel

  • Guest

Loe, kuidas Bulgaaria tõstjad treenivad.

http://www.endlesshumanpotential.com/bulgarian-weightlifting.html


 Olen kursis. :)

"Bulgarian weightlifting coaches use a system of periodisation that involves many cycles and cycles within cycles. Their training is highly layered. This seems complicated to the untrained eye but it really isn’t. The premise behind this is that athletes need a recovery phase in order to make further progress."

 Soovitan seda lugeda:

http://www.bodyrecomposition.com/training/overtraining-overreaching-and-all-the-rest-part-1.html

 Seda kutsutakse Over-reachinguks. Ehk mõte on selles, et treenitakse lühiajaliselt end kergesse ületreeningusse niiöelda. Punkti kus kehale pandav koormus ja vigastused ületavad juba taastumist. Seejärele tehakse pikem taastusperiood, kus võimaldatakse taastumine sellest kõrge-intensiivsusega treeningperioodist.
 Lõpptulemus on võimalik suurendatud areng võrreldes tavapärase treeningmetoodikaga...

Bulgaaria tõstjate puhul on VÄGA oluline nende 4x päevas treenimine. Kuna see võimaldab tunduvalt suuremat tehnika valdamist, kui muud treeningu liigid. Ning omada head, stabiilset tõstetehnikat on ülimalt oluline. Sest vajaminev jõud on vaja osata õigesti rakendada.

  8)
« Last Edit: August 27, 2011, 09:17:23 by Holger /Archangel/ Maiväli »
Logged
Pages: [1] 2 3 ... 5   Go Up
 

Kaubamaja
youtube