Mõistan täiesti. Esimese hooga olin täiesti uppis. Uppis just sellest, et miks see minuga juhtus... Tahtsin see kevad purjelauda sõita... maja ehitama hakata ...Siis kogusin poole aastaga ennast kokku, et plaadid poldid varsti välja ja siis läheb kõik paremaks... Aga tulemus oli lisaks füsioteraapiale, harjutamisele, samm sammult halvemaks. Jälle augus... No ja nüüd see kolmas tuli kiiresti et opi aega oodata. Aga august tõusmine toimus juba 3e päevaga. Pilt selge ja siht ette. Igal hetkel hüppeliigest toetav side... Kõrged saapad, et jalg kinni tõmmata... liigutused läbimõelda, et hoida. Enne koguaja tahtsin murda, et see krõks käiks ja liikuvus tuleks tagasi....
Ma koguaeg mõtlen sellele mehele, kes ka siit tsikliga autole pihta sai. Et kuidas temal kokkulappimine läks, et ruttu jalule sai? Kas liigesed jäid terveks, või saadi nii puhtalt kokku, et kilde sisse ei jäänud?
Tuleval nv on puhkus. Saan oma saarele tagasi lõpuks.
Language:
