wxxx24
BONSUNA FOORUM
 Language:
Please login or register.

Login with username, password and session length
Advanced search  

News:

TRANSLATE POSTS TO ENGLISH (google translate)
NB! FOORUMIS PILTIDE NÄGEMISEKS PEATE OLEMA SISSELOGITUD!
NB! YOU MUST "LOG IN" TO SEE ALL PICTURES!

-40 -50% Coco

Show Posts

This section allows you to view all posts made by this member. Note that you can only see posts made in areas you currently have access to.

Topics - Joker

Pages: [1] 2 3 ... 32
1
Tundub tõsine ja esialgsel hinnangul südamerabandus ...  :-\

2
26-aastaselt surnud kulturisti lahkamine tõi avalikkuse ette uskumatuna tunduvaid detaile



Suvel sai suurt meediakajastus USA 26-aastase kulturisti Dallas McCarveri surm. McCarveri surma põhjuseks oli lämbumine. Mees oli oma Florida kodus parajasti söömas. Sõber üritas McCarverit veel abistada ja kulturist viidi haiglasse, kuid tema elu siiski päästa ei õnnestunud.

Nüüdseks on avalikkuse ette toodud ka McCarveri lahkamise aruanne ning sealt selgub mehe kohta nii mõndagi.

Lahkamine näitas, et McCarver kasutas insuliini, kuigi tema puhul ei olnud tegemist suhkruhaigega. Nimelt on insuliinil anaboolsed toimed, mis aitavad lihastel kasvada. Seetõttu olevat tegemist kulturistide seas vägagi populaarse ainega, kirjutab Iltalehti.

Nii kasutas ka McCarver insuliini, kuna selle tarvitamist ei ole võimalik kontrollida. Lahkamine tuvastas, et insuliini tarvitamise tagajärjel olid McCarveri maks ja neerud tunduvalt suurenenud. McCarveri maks kaalus tavapärase inimese omast koguni kolm korda rohkem.

Lisaks olid väga kõrged McCarveri kolesterooli ja testosterooni tasemed. Lahkamise käigus tuvastati ka kanepi tarvitamise jälgi, kuid sellel ei olnud mehe surmaga midagi pistmist.

Alllikas: http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/26-aastaselt-surnud-kulturisti-lahkamine-toi-avalikkuse-ette-uskumatuna-tunduvaid-detaile?id=80391408

3
Unustage ära sellised nõrkade 10 000 kalorit väljakutsed jne. Proovige parem 100 000 kalori väljakutset.
Reegel lihtne: 100 tundi 100 000 kcal :)


4
OSTA MÜÜ VAHETA / M: videoakaamera Canon Legria HF G40
« on: May 25, 2018, 07:26:27 »
Panen müüki oma truu, aga väga hea ja korraliku videokaamera kui kellelgi huvi.
Canon Legria HF G40 ja hind vaid 845 eur ... (poodides +1100 eur ja kui väga vaja, võib oma hinda pakkuda ;)

Väga korralik pilt, kõik funktsioonid töötavad, aku peab väga kaua vastu ja ei pea laadima iga poole h järel, megavõimas zoom, puutetundlik/pööratav ekraan, võimalik lisada lisamikrofone ja valgustusi jne. Selline pooleprofessionaalne.
Rohkem tehnilisi andmeid siit: https://www.photopoint.ee/kaamerad/550980-canon-legria-hf-g40
Kaasas kõik vidinad ja originaalkarp ning paberid.

Kellel huvi, see kirjutab ja joonistab: joker@bonsuna.com, PM või 55996990





5

Parempoolne mees on Eesti esikulturist Ott Kiivikas, temast vasakul seisavad õpilased Raigo Kuusnõmm ja Ivo Parveots. Viimane andis positiivse dopinguproovi.

Ott Kiivika õpilase Ivo Parveotsa dopinguproovist leiti keelatud ainet klenbuterooli.

Aastaid puhta spordi eest seisnud Ott Kiivikas (40) oli parasjagu Poolas Varssavis Teemantliiga etapil lava taga, kui sai ebameeldiva uudise: tema õpilase Parveotsa dopinguproovist leiti keelatud ainet. Täpsemalt öeldes klenbuterooli – anaboolse toimega ainet, mis soodustab lihasmassi kasvu.

31-aastane Parveots, kes hiljuti üllatas Eesti karikavõistlustel, saades Kiivika järel teise koha, avalikustas halva uudise ise sotsiaalmeedias. „Sain kätte Eesti karikavõistlustel antud dopinguproovi tulemuse, mis osutus positiivseks. Esimese hooga suutsin vaid pead raputada ja mõelda, et see on mingi nali,” kirjeldas Parveots esmast reaktsiooni

Loe lähemalt: http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/dopinguproovis-porunud-eesti-kulturist-mul-on-vaga-habi-kuidas-ma-vaatan-emale-ja-isale-silma?id=82174125

6
New York Pro võitja Classic Physique kategoorias Regan Grimes:
Suuremad kui teiste liigade "proffi" bodybuilderid? Pole küll teravaim pliiats ... aga ikkagi.






2. koht Divine Wilson





3. koht David Hoffmann




7
Tundub, et kaamerad lüüakse surisema ja Sly ajab muskli punni ning filmima hakatakse Rambo viiendat osa :)


8
Endine Soome kulturist Marko Savolainen tunnistas Iltalehtile, et kasutas aastaid dopingut ning see hävitas lõpuks tema neerud.



Praegu 45-aastane Savolainen tahtis noorena saada maailma parimaks kulturistiks. Nelja-aastase perioodi jooksul võttis 175-sentimeetrine mürakas väidetavalt juurde koguni 80 kilogrammi lihasmassi - ent see ei tulnud mõistagi ainult treeningute ja herkulopudru pealt.

Esimest korda tegi Savolainen dopinguainetega tutvust juba 16-aastaselt. Esialgu soetas ta väikeseid tablette sõbra käest, varsti läks aga üle juba kangematele ainetele.

Lõpuks lisas ta oma organismi testosterooni juba igapäevaselt. "Mu päevane annus dopingut võis maksta 100-150 eurot," avaldas Savolainen šokeeriva tõe. "Ma teadsin, mida ma saavutada tahan ja kuidas selleni jõuda."

Savolaineni tippkarjäär sai ootamatu lõpu 2007. aastal, kui tal diagnoositi neerupuudulikkus, mille põhjustas arvatavasti just aastatepikkune keelatud ainete kuritarvitamine.



Allikas: http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/mu-paevane-annus-vois-maksta-100-150-eurot-soome-spordiass-tunnistas-avalikult-sustemaatilist-dopingu-kasutamist?id=81833965

9
Kuna viimasel ajal vorbitakse uusi kulturismialaseid filme nagu viu- ja lops koos esilinastustega, siis ei tahtnud kehvem olla ja annan ka oma panuse ...
Siin treiler, mis annab aimu kui raske ja masendav see fitness ja kulturism on ja kõik see dramaatika tiritakse armutult päevavalgele ... kinos näema .. vist.



TRAIN HARD!

10
Teen eraldi teema, et ehk keegi, kes nagunii võistleb kevadel, saab end proovile panna.
Ei pea paanitsema ja mõtlema liigade ja alaliitude pärast. Mine kohale ja osale ;)

Kes soovib kontakte saada või lisainfot siis võib ka kirjutada info@bonsuna.com või info@hcgym.eu


12
Juba sellel nädalavahetusel kus kõik suured nimed ja tipud koos. Seega tõotab tulla vägev võistlus.
Taas tuleb lavale Kevin Levrone ja Dennis Wolf, kes pikalt eemal olnud. Ilmselt ka Roelly Winklaar taas massiivsem kui ei kunagi varem jne.

2018 Competitors

Lionel Beyeke
William Bonac
Maxx Charles
Jonathan DeLaRosa
Dexter Jackson
Steve Kuclo
Cedric McMillan
Lukas Osladil
Paul Poloczek
Shawn Rhoden
Justin Rodriguez
Fred Smalls
Roelly Winklaar
Dennis Wolf
Hidetada Yamagishi

Arnold Classic 212

Hadi Choopan
Gaetano Cisternino Jr.
Charles Dixon
David Henry
Kyung Won Kang
Jose Raymond
Samir Troudi

Levrone hetkekas:

! No longer available

13
Kunstlike kanamunade valmistamise tase on juba nii kõrge, et väliselt on juba pea võimatu eristada ehtsat kanamuna inimese valmistatust.

Kunstlike kanamunade valmistamiseks kasutatakse järgmisi komponente.
Munakoore valmistamiseks kasutatakse kaltsiumkarbonaati  munarebu ja munavalge aluseks  on kaalium alginaat, maarjajääd, želatiini, kaltsiumkloriidi ja pigmenti.

Kõigepealt  lahustatakse  vees  kaltsiumkarbonaat,  saamaks  valgulaadset ainet.  seejärel,  pidevalt  segades,  lisatakse  želatiin, bensoehapet ning maarjajääd.
Sellest  segust  saadakse  nn.  munavalge.
Munakollase  jaoks kasutatakse samu aineid, millele lisatakse sidrunhapet ja kollast pigmenti.

Munakollasesegu   valatakse   selleks   ettenähtud   vormi   ja   segatakse bensoehappega,  mille  tulemusel  moodustub  nn.  munakollase  ümber  kile.  Et munakollane  oleks  ümmargune  ja  seest  ühtlane,  tuleb vormi  raputada.  Kui munakollase kest on piisavalt tugev, jäetakse see vormi veel tunniks tahenema. Seejärel loputatakse ta veega üle ja kuivatatakse.

Saadud  munakollaselaadne tulem asetatakse nüüd munavalgevormi ning valatakse  üle  munavalgeliku  seguga ja täpselt samamoodi, asetades  saadu kaaliumkarbonaadi   lahusesse, saadaksegi valmis muna, mis   on kaetud vastupidava koorega.

Spetsiaalse lõnga  abil  kastetakse  saadud  munasisu korduvalt lahusesse, mis  koosneb parafiinist, kipsipulbrist ja  kaltsiumkarbonaadist, mis pärast kuivamist moodustabki munakoorelaadse kesta.

Mille poolest erineb kunstlik muna ehtsast
1. Muna koor veidi läikivam ja kõvem. Aga erinevused on väga väikesed, nii et välimuselt on neid raske eristada
2. Katki  löödud  muna  valge  ja  kollane  moodustavad  seistes  ühtlase  massi, kuna on tehtud põhimõtteliselt samast ainest.

Üks  kilogramm  ehtsaid  mune  maksab  6,5  jüääni,  ühe  kilogrammi kunstmunade tootmine maksab 0,55 jüääni. Oma putkakeses valmistas hiinlane päevas tuhat muna, saades selle pealt puhaskasumit üle saja jüääni.

Kuigi  tehismunadel  ei  ole toiteväärtust, kujutavad  nad  endast  tõsist  ohtu tervisele, kuna sisaldavad ohtlikke kemikaale.

Seega kui Hiina satute, siis olge tähelepanelik, et proteiini asemel kipsi ei söö :)

14
Olümpiakoondislased Martti Nõmme (24), Kevin Maltsev (17) ja Artti Aigro (18) kinnitavad müüti, et suusahüppajatel on koguaeg kõht tühi.



„Ma ei söö kunagi kõhtu täis,“ teatab Nõmme stoilise rahuga. „Söömast lähen ära näljatundega ja ootan juba järgmist söögikorda. Nii see käib. Kogused on väiksed ja pigem tervislik toit. See on enda eelistus. Tegelikult võib kõike süüa, aga peaasi, et hästi vähe.“

Kaalujälgimine on suusahüppajate elu paratamatu osa, sest üks kilo võrdub mäel hinnanguliselt kahe-kolme meetriga. Tippkonkurentsis on see meeletu vahe. Kuid mehed pole aegade algusest nälginud.

Süüdi on V-stiil

Enne V-stiili võidukäiku domineerisid ala sportlased, kes suutsid jalajõuga kõige kaugemale tõugata. Näiteks 1976. aasta olümpiavõitja Hans-Georg Aschenbach Ida-Saksamaalt tunnistas hiljem, et manustas kaheksa aastat anaboolseid steroide, mis suurendavad lihasmassi, jõudu ja kiirust

Oluline nihe toimus 1992. aasta Albertville'i olümpial, kus soomlane Toni Nieminen võitis V-stiili abil kaks kulda ja pronksi ning tõusis kodumaal rahvuskangelaseks. Too tehnika põhineb varasema jalajõu asemel hõljumisel. Ja nagu elu on tõestanud, raskem objekt potsatab kiiremini alla. Suusahüppajad tabasid gravitatsiooniseaduse kärmelt ära, nii algas lõputu nälgimine.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ja suusaliidu (FIS) uuringust selgus, et 2002. aasta Salt Lake City olümpial võistelnud suusahüppajatest iga viienda kehamassiindeks (kaalu-pikkuse suhe) oli allpool Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud taset. See polnud rõõmustav uudis, midagi tuli ette võtta, sest medalimõtetega mehed kippusid end skeletiks näljutama.

Ja FIS võttiski. 2004. aastal kehtestati reegel, mis sidus kehamassiindeksi maksimaalse suusapikkusega. Ehk et alakaalulised peavad hüppama lühemate suuskadega, mis ei ole sportlikult kasulik.

Nõmme kiidab, et nemad hüppavad heal ajastul: „Selle tabeli järgi on sportlased ka tervislikumaks läinud, eluohtlikule tasemele kaalu enam ei viida.“

Kogu trio alustas teadliku kaalujälgimisega umbes 15-16aastaselt. 168 cm pikkusel Aigrol on võrreldes koondisekaaslastega vedanud. Tema organism lubab tal enamasti kõhu täis süüa. „Võib nii öelda küll, et saan rahus vanaema juures käia,“ muigab Aigro.

Aasta noorem, kuid 10 cm pikem Maltsev on kade. Vanema ja kogenuma Nõmme nahk on ses osas juba paks. „Pole probleemi kuskil sünnipäevalauas kooke vahele jätta ja oma musta kohvi juua,“ ütleb ta. „Harjumise asi. Pead vaimselt õigesti sätestatud olema, siis on toidust ükskõik.“

Aigro: „Vahepeal hakkab hale, kui vaadata, kuidas Martti toitub ja ise saad normaalselt süüa. Ta jätab mõnikord isegi söögikorra vahele.“

„Ta on meid ära hirmutanud,“ naljatab Maltsev.

Nõmme ei jää vastust võlgu: „Mäletan väga hästi, kuidas Planica laagris kõik naersid, et Nõmme sööb ainult salatit. Möödus kaks aastat, sõid teised ka salatit. Paratamatult läheb raskemaks. Ei usu, et ükski hüppaja saab rahulikult elu lõpuni toitu lahmida.“

Aigro on valmis, et ühel päeval peab temagi suurema hoolega kaloreid lugema hakkama. „Peab olema. Midagi pole teha, kui tahad alaga tegeleda,“ lausub ta.

Maltsev noogutab, kui küsida, kas ta on nõus ümmarguselt järgmised kümme aastat tühja kõhtu kannatama. „Praeguseks on juba poolteist aastat seda tehtud, põhi on all ja mingil määral olen harjunud. Ei näe probleemi jätkata,“ vastab ta.

Tahtejõud peab kõva olema? „Algul on raske, aga mingi aeg muutub elustiiliks, siis pole hullu midagi,“ ütleb Maltsev.

Nõmme võtab jutujärje üle: „Kõige raskem osa on siis, kui kevadel-suvel tulevad treeningutega mõned lisakilod. Kui hakkad neid maha lihvima, see on kõige retsim periood. Kohati tekivad momendid, kus kõht on täiesti tühi, aga kurat, nii väga tahaks süüa. Ja siis hommikul vaatad, et oled 100 grammi alla võtnud. See tõmbab korralikult juhtme kokku. Aga raske periood tuleb ära kannatada, vahel läheb jälle tühja koha pealt kilo alla.“

MK-etappidel suud matsuvad

Toitumispäevikut keegi neist ei pea ja otsest -kava ka ei järgi. Treener Jaan Jüris, endine olümpiasportlane, jagab omast kogemusest näpunäiteid, aga palju on ka individuaalset katsetamist. „Mingi hetk tabad ära, et mis sulle kõige paremini sobib. Mis mõnusalt kaalu alla viib ja hea tunde tekitab,“ märgib Nõmme.

Kogu kaalujutu taustal tundub irooniline, et võistustel pakutakse hüppajatele ooteruumis šokolaadi ja küpsiseid. „Kõigil suu matsub voorude vahel, see on tavaline,“ teab Nõmme, kes aastaid MK-etappidel käinud. „Et tekiks heaolu tunne. Hea maitse suus ja annab energiat ka natuke.“

Teisedki kinnitavad, et kui on ikka vastupandamatu magusaisu, siis tuleb seda endale lubada. “Kaalujälgimine ei tohi täiesti stressi viia. Ei pea ju kohe tahvlit šokolaadi või pakki küpsist sisse littima,“ sõnab Nõmme.

Kõige ülalarutatu taustal tekib põhjendatud küsimus, kuidas suusahüppajad üldse trenni teha jõuavad? Aga näe, jõuavad! Kuigi võõrad pole ka momendid, kui energia otsa saab. „On olnud, et istudki lihtsalt maha ja kõik,“ räägib Maltsev. „Enam ei jõua, jalg vajub alt ära. Kodus võtad väikse ampsu, siis tõmbab normaalseks tagasi ja ootad söögikorda.“

Enamasti söövad nad kolm korda päevas. Vahepalasid vaja pole, märgib Nõmme. Kuid pisut hiljem jõuame üheskoos järeldusele, et nende toidukorrad ongi teiste inimeste mõistes vahepalad. Kaalule astuvad nad iga päev korduvalt. Kui kaal juba silmapiiril on, siis pole ju raske samm peale teha.

ÜKS KÜSIMUS

Martti, ütle ausalt, kas juba ootad ka aega, mil saad mõnuga sööma hakata?
“Ei olegi sellele mõelnud. Kaalujälgimine on saanud elustiiliks. Eriti praegu, võistlusperioodil, kui saan normaalselt süüa. Ei tunne väga puudust hullust lahmimisest. Olen nii ära harjunud, et ei kujuta ettegi, et praegu ilge prae sisse sööks. Ei läheks alla. Piisab väikesest lihatükist ja salatist.“

Eesti suusahüppekoondis 2018 olümpial

Martti Nõmme
Sündinud 7. augustil 1993
Pikkus: 180 cm
Kaal: 62 kg
Pyeongchangi normaalmäel 47. koht

Artti Aigro
Sündinud 29. augustil 1999
Pikkus: 168 cm
Kaal: 50,4 kg
Pyeongchangi normaalmäel 55. koht

Kevin Maltsev
Sündinud 4. juulil 2000
Pikkus: 178 cm
Kaal: 59 kg
Pyeongchangi normaalmäel 56. koht



Allikas: https://sport.ohtuleht.ee/858937/ol-olumpial-suusahuppajate-argipaev-soomast-lahen-ara-naljatundega-ja-ootan-juba-jargmist-soogikorda

15
Eesti tuntud kulturist Ott Kiivikas käis Tartus äsja avatud jõusaali kaemas ja kohtas seal olles kahte mehemürakat, kes on suuremad kui tema.

Allikas: https://elu24.postimees.ee/4405737/ott-kiivikas-leidis-endast-suuremad-musklimehed

Pages: [1] 2 3 ... 32
Kaubamaja
youtube