wxxx24
BONSUNA FOORUM
 Language:
Please login or register.

Login with username, password and session length
Advanced search  

News:

TRANSLATE POSTS TO ENGLISH (google translate)
NB! FOORUMIS PILTIDE NÄGEMISEKS PEATE OLEMA SISSELOGITUD!
NB! YOU MUST "LOG IN" TO SEE ALL PICTURES!

-40 -50% Coco

Show Posts

This section allows you to view all posts made by this member. Note that you can only see posts made in areas you currently have access to.

Topics - Joker

Pages: [1] 2 3 ... 31
1
Kuna viimasel ajal vorbitakse uusi kulturismialaseid filme nagu viu- ja lops koos esilinastustega, siis ei tahtnud kehvem olla ja annan ka oma panuse ...
Siin treiler, mis annab aimu kui raske ja masendav see fitness ja kulturism on ja kõik see dramaatika tiritakse armutult päevavalgele ... kinos näema .. vist.



TRAIN HARD!

2
Teen eraldi teema, et ehk keegi, kes nagunii võistleb kevadel, saab end proovile panna.
Ei pea paanitsema ja mõtlema liigade ja alaliitude pärast. Mine kohale ja osale ;)

Kes soovib kontakte saada või lisainfot siis võib ka kirjutada info@bonsuna.com või info@hcgym.eu


4
Juba sellel nädalavahetusel kus kõik suured nimed ja tipud koos. Seega tõotab tulla vägev võistlus.
Taas tuleb lavale Kevin Levrone ja Dennis Wolf, kes pikalt eemal olnud. Ilmselt ka Roelly Winklaar taas massiivsem kui ei kunagi varem jne.

2018 Competitors

Lionel Beyeke
William Bonac
Maxx Charles
Jonathan DeLaRosa
Dexter Jackson
Steve Kuclo
Cedric McMillan
Lukas Osladil
Paul Poloczek
Shawn Rhoden
Justin Rodriguez
Fred Smalls
Roelly Winklaar
Dennis Wolf
Hidetada Yamagishi

Arnold Classic 212

Hadi Choopan
Gaetano Cisternino Jr.
Charles Dixon
David Henry
Kyung Won Kang
Jose Raymond
Samir Troudi

Levrone hetkekas:

! No longer available

5
Kunstlike kanamunade valmistamise tase on juba nii kõrge, et väliselt on juba pea võimatu eristada ehtsat kanamuna inimese valmistatust.

Kunstlike kanamunade valmistamiseks kasutatakse järgmisi komponente.
Munakoore valmistamiseks kasutatakse kaltsiumkarbonaati  munarebu ja munavalge aluseks  on kaalium alginaat, maarjajääd, želatiini, kaltsiumkloriidi ja pigmenti.

Kõigepealt  lahustatakse  vees  kaltsiumkarbonaat,  saamaks  valgulaadset ainet.  seejärel,  pidevalt  segades,  lisatakse  želatiin, bensoehapet ning maarjajääd.
Sellest  segust  saadakse  nn.  munavalge.
Munakollase  jaoks kasutatakse samu aineid, millele lisatakse sidrunhapet ja kollast pigmenti.

Munakollasesegu   valatakse   selleks   ettenähtud   vormi   ja   segatakse bensoehappega,  mille  tulemusel  moodustub  nn.  munakollase  ümber  kile.  Et munakollane  oleks  ümmargune  ja  seest  ühtlane,  tuleb vormi  raputada.  Kui munakollase kest on piisavalt tugev, jäetakse see vormi veel tunniks tahenema. Seejärel loputatakse ta veega üle ja kuivatatakse.

Saadud  munakollaselaadne tulem asetatakse nüüd munavalgevormi ning valatakse  üle  munavalgeliku  seguga ja täpselt samamoodi, asetades  saadu kaaliumkarbonaadi   lahusesse, saadaksegi valmis muna, mis   on kaetud vastupidava koorega.

Spetsiaalse lõnga  abil  kastetakse  saadud  munasisu korduvalt lahusesse, mis  koosneb parafiinist, kipsipulbrist ja  kaltsiumkarbonaadist, mis pärast kuivamist moodustabki munakoorelaadse kesta.

Mille poolest erineb kunstlik muna ehtsast
1. Muna koor veidi läikivam ja kõvem. Aga erinevused on väga väikesed, nii et välimuselt on neid raske eristada
2. Katki  löödud  muna  valge  ja  kollane  moodustavad  seistes  ühtlase  massi, kuna on tehtud põhimõtteliselt samast ainest.

Üks  kilogramm  ehtsaid  mune  maksab  6,5  jüääni,  ühe  kilogrammi kunstmunade tootmine maksab 0,55 jüääni. Oma putkakeses valmistas hiinlane päevas tuhat muna, saades selle pealt puhaskasumit üle saja jüääni.

Kuigi  tehismunadel  ei  ole toiteväärtust, kujutavad  nad  endast  tõsist  ohtu tervisele, kuna sisaldavad ohtlikke kemikaale.

Seega kui Hiina satute, siis olge tähelepanelik, et proteiini asemel kipsi ei söö :)

6
Olümpiakoondislased Martti Nõmme (24), Kevin Maltsev (17) ja Artti Aigro (18) kinnitavad müüti, et suusahüppajatel on koguaeg kõht tühi.



„Ma ei söö kunagi kõhtu täis,“ teatab Nõmme stoilise rahuga. „Söömast lähen ära näljatundega ja ootan juba järgmist söögikorda. Nii see käib. Kogused on väiksed ja pigem tervislik toit. See on enda eelistus. Tegelikult võib kõike süüa, aga peaasi, et hästi vähe.“

Kaalujälgimine on suusahüppajate elu paratamatu osa, sest üks kilo võrdub mäel hinnanguliselt kahe-kolme meetriga. Tippkonkurentsis on see meeletu vahe. Kuid mehed pole aegade algusest nälginud.

Süüdi on V-stiil

Enne V-stiili võidukäiku domineerisid ala sportlased, kes suutsid jalajõuga kõige kaugemale tõugata. Näiteks 1976. aasta olümpiavõitja Hans-Georg Aschenbach Ida-Saksamaalt tunnistas hiljem, et manustas kaheksa aastat anaboolseid steroide, mis suurendavad lihasmassi, jõudu ja kiirust

Oluline nihe toimus 1992. aasta Albertville'i olümpial, kus soomlane Toni Nieminen võitis V-stiili abil kaks kulda ja pronksi ning tõusis kodumaal rahvuskangelaseks. Too tehnika põhineb varasema jalajõu asemel hõljumisel. Ja nagu elu on tõestanud, raskem objekt potsatab kiiremini alla. Suusahüppajad tabasid gravitatsiooniseaduse kärmelt ära, nii algas lõputu nälgimine.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ja suusaliidu (FIS) uuringust selgus, et 2002. aasta Salt Lake City olümpial võistelnud suusahüppajatest iga viienda kehamassiindeks (kaalu-pikkuse suhe) oli allpool Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud taset. See polnud rõõmustav uudis, midagi tuli ette võtta, sest medalimõtetega mehed kippusid end skeletiks näljutama.

Ja FIS võttiski. 2004. aastal kehtestati reegel, mis sidus kehamassiindeksi maksimaalse suusapikkusega. Ehk et alakaalulised peavad hüppama lühemate suuskadega, mis ei ole sportlikult kasulik.

Nõmme kiidab, et nemad hüppavad heal ajastul: „Selle tabeli järgi on sportlased ka tervislikumaks läinud, eluohtlikule tasemele kaalu enam ei viida.“

Kogu trio alustas teadliku kaalujälgimisega umbes 15-16aastaselt. 168 cm pikkusel Aigrol on võrreldes koondisekaaslastega vedanud. Tema organism lubab tal enamasti kõhu täis süüa. „Võib nii öelda küll, et saan rahus vanaema juures käia,“ muigab Aigro.

Aasta noorem, kuid 10 cm pikem Maltsev on kade. Vanema ja kogenuma Nõmme nahk on ses osas juba paks. „Pole probleemi kuskil sünnipäevalauas kooke vahele jätta ja oma musta kohvi juua,“ ütleb ta. „Harjumise asi. Pead vaimselt õigesti sätestatud olema, siis on toidust ükskõik.“

Aigro: „Vahepeal hakkab hale, kui vaadata, kuidas Martti toitub ja ise saad normaalselt süüa. Ta jätab mõnikord isegi söögikorra vahele.“

„Ta on meid ära hirmutanud,“ naljatab Maltsev.

Nõmme ei jää vastust võlgu: „Mäletan väga hästi, kuidas Planica laagris kõik naersid, et Nõmme sööb ainult salatit. Möödus kaks aastat, sõid teised ka salatit. Paratamatult läheb raskemaks. Ei usu, et ükski hüppaja saab rahulikult elu lõpuni toitu lahmida.“

Aigro on valmis, et ühel päeval peab temagi suurema hoolega kaloreid lugema hakkama. „Peab olema. Midagi pole teha, kui tahad alaga tegeleda,“ lausub ta.

Maltsev noogutab, kui küsida, kas ta on nõus ümmarguselt järgmised kümme aastat tühja kõhtu kannatama. „Praeguseks on juba poolteist aastat seda tehtud, põhi on all ja mingil määral olen harjunud. Ei näe probleemi jätkata,“ vastab ta.

Tahtejõud peab kõva olema? „Algul on raske, aga mingi aeg muutub elustiiliks, siis pole hullu midagi,“ ütleb Maltsev.

Nõmme võtab jutujärje üle: „Kõige raskem osa on siis, kui kevadel-suvel tulevad treeningutega mõned lisakilod. Kui hakkad neid maha lihvima, see on kõige retsim periood. Kohati tekivad momendid, kus kõht on täiesti tühi, aga kurat, nii väga tahaks süüa. Ja siis hommikul vaatad, et oled 100 grammi alla võtnud. See tõmbab korralikult juhtme kokku. Aga raske periood tuleb ära kannatada, vahel läheb jälle tühja koha pealt kilo alla.“

MK-etappidel suud matsuvad

Toitumispäevikut keegi neist ei pea ja otsest -kava ka ei järgi. Treener Jaan Jüris, endine olümpiasportlane, jagab omast kogemusest näpunäiteid, aga palju on ka individuaalset katsetamist. „Mingi hetk tabad ära, et mis sulle kõige paremini sobib. Mis mõnusalt kaalu alla viib ja hea tunde tekitab,“ märgib Nõmme.

Kogu kaalujutu taustal tundub irooniline, et võistustel pakutakse hüppajatele ooteruumis šokolaadi ja küpsiseid. „Kõigil suu matsub voorude vahel, see on tavaline,“ teab Nõmme, kes aastaid MK-etappidel käinud. „Et tekiks heaolu tunne. Hea maitse suus ja annab energiat ka natuke.“

Teisedki kinnitavad, et kui on ikka vastupandamatu magusaisu, siis tuleb seda endale lubada. “Kaalujälgimine ei tohi täiesti stressi viia. Ei pea ju kohe tahvlit šokolaadi või pakki küpsist sisse littima,“ sõnab Nõmme.

Kõige ülalarutatu taustal tekib põhjendatud küsimus, kuidas suusahüppajad üldse trenni teha jõuavad? Aga näe, jõuavad! Kuigi võõrad pole ka momendid, kui energia otsa saab. „On olnud, et istudki lihtsalt maha ja kõik,“ räägib Maltsev. „Enam ei jõua, jalg vajub alt ära. Kodus võtad väikse ampsu, siis tõmbab normaalseks tagasi ja ootad söögikorda.“

Enamasti söövad nad kolm korda päevas. Vahepalasid vaja pole, märgib Nõmme. Kuid pisut hiljem jõuame üheskoos järeldusele, et nende toidukorrad ongi teiste inimeste mõistes vahepalad. Kaalule astuvad nad iga päev korduvalt. Kui kaal juba silmapiiril on, siis pole ju raske samm peale teha.

ÜKS KÜSIMUS

Martti, ütle ausalt, kas juba ootad ka aega, mil saad mõnuga sööma hakata?
“Ei olegi sellele mõelnud. Kaalujälgimine on saanud elustiiliks. Eriti praegu, võistlusperioodil, kui saan normaalselt süüa. Ei tunne väga puudust hullust lahmimisest. Olen nii ära harjunud, et ei kujuta ettegi, et praegu ilge prae sisse sööks. Ei läheks alla. Piisab väikesest lihatükist ja salatist.“

Eesti suusahüppekoondis 2018 olümpial

Martti Nõmme
Sündinud 7. augustil 1993
Pikkus: 180 cm
Kaal: 62 kg
Pyeongchangi normaalmäel 47. koht

Artti Aigro
Sündinud 29. augustil 1999
Pikkus: 168 cm
Kaal: 50,4 kg
Pyeongchangi normaalmäel 55. koht

Kevin Maltsev
Sündinud 4. juulil 2000
Pikkus: 178 cm
Kaal: 59 kg
Pyeongchangi normaalmäel 56. koht



Allikas: https://sport.ohtuleht.ee/858937/ol-olumpial-suusahuppajate-argipaev-soomast-lahen-ara-naljatundega-ja-ootan-juba-jargmist-soogikorda

7
Eesti tuntud kulturist Ott Kiivikas käis Tartus äsja avatud jõusaali kaemas ja kohtas seal olles kahte mehemürakat, kes on suuremad kui tema.

Allikas: https://elu24.postimees.ee/4405737/ott-kiivikas-leidis-endast-suuremad-musklimehed

8


Paljudel inimestel on elutempo nii kiire, et nad ei jõua enda sõnul trenni minna. Kui aga asju nutikalt planeerida, jõuab kõike. Seda enam, et liigutamise nimel tasub pingutada - see aitab peletada pimedast ajast tingitud tusameelt ning aitab organismil viirustele vastu panna.


Portaal .Mic tuletab meelde mõned lihtsad nipid, kuidas tervislikud harjutused võiksid mahtuda igaühe ka kõige tihedamasse päevaplaani.

1. Ärka hommikul varem ja tee trenni siis. Hommikused harjutused annavad hea energia terveks päevaks ning on jaksu ka rohkem tööd teha.

2. Jaluta, sõida rattaga või rulluisuta tööle. Tööletuleku annab ilusti ühendada tervisliku liikumisega. Sel ajal jõuad end kodustest muredest tööpäevaks ümber häälestada ja ka keha saab vajaliku koormuse. Lisaboonusena säästad ka keskkonda.

3. Treeni lõunaajal. Ka pooletunnine lõuna on piisav, et end veidi sirutada ja trenni teha. Võta kolleegid kampa ja mine näiteks õue jalutama. Spetsialistide hinnangul võib ka veerand tundi intensiivset liigutamist mõjuda kehale tervislikult.

4. Tee harjutusi töölaua taga. Jah, ka see on võimalik, eriti, kui sa oled kogu päevaks oma laua taha aheldatud. Investeeri istepalli, see aitab tugevdada kogu skeleti lihaseid.

5. Ühenda trenn sõpradega suhtlemisega. Vaba aja veetmise ja sõpradega suhtlemise saab mõnusalt ühendada, seda nii õues kui siseruumides.

6. Trenni saab teha ka teleri ees. Kui sa ei suuda elada ilma õhtuste teleseepideta, leia neid vaadates mahti ka võimlemisharjutuste tegemiseks või vaata telekat hoopis trenažööril vändates.

7. Tee 5-minutilisi intensiivseid treenimisharjutusi.  Lühikesed harjutused mahuvad ka kõige tihedamasse päevaplaani. Sellised lühikesed harjutused toetavad ka kaalu langetamist.

8. Õpi ütlema “ei”. Kui su päevaplaani trenn kuidagi ei mahu, vaata see kriitilise pilguga üle. Näiteks kasvõi selles mahus, et kindlasti ei vaja sa päevas tundi internetis surfamiseks. Et füüsiline aktiivsus on terve püsimiseks väga oluline, püüa päevast eemaldada tarbetud tegevused ja keskendu neile, mida su keha tõesti vajab.

9. Kuidas ise teed või soovitad? ...

Allikas: Õhtuleht

9


Talv tekitab masendust. Ah, et kuidas? No mõelge ise - õues on külm ja pidevalt pime, kõikvõimalikud viirused möllavad ja lisaks tõuseb ka kaal. Miks küll?

Men´s Health pani kirja viis põhjust, miks talvel vöökoht paisub. Kui seda silmas pead, püsid ka paremini vormis.

* Sa istud enamasti toas. Kui õues läheb ilm külmemaks, kipub suur osa inimesi toas istuma. No kes see ikka tahab pärast töölt koju jõudmist pimedale ja külmale tänavale minna! Ja isegi kui sa trennis käid, liigud sa õues sel ajal vähem ning nii põleb ka kaloreid diivanil raamatut lugedes või telekat vaadates vähem. Lisaks, nagu eelnevast veel vähe oleks, sööd sa selle kõige kõrvale tõenäoliselt ka rämpstoitu. Teadlased on nimelt leidnud, et inimesed, kes vaatasid üle 120 minuti päevas telekat, sõid suurema tõenäosusega rasvarohkeid toite ning vähem puu- ja köögivilju.

* Sa ei suuda pühadetoitudest loobuda. Talvel on mitmeid pühasid, kus põhirõhk on söömisel. See aga tähendab, et ka vaid üks õhtusöök võib sind vormi hoidmise kursilt kõrvale kallutada. Kaalu hoidmisele mõeldes on see aga puhas kuritegu.

* Sa sööd kiirtoidu ja poolfabrikaate. Kiirustades on kiirtoit ja poolfabrikaadid mõnikord endal hinge sees hoidmiseks ainuvõimalik valik. Nendega on aga see lugu, nagu väidavad teadlased, et rohke soolasisalduse tõttu vähendavad need õnnehormoonide teket ja annavad ohtralt kaloreid.

* Sul on meel pidevalt morn. Pimedama ajaga kaasneb hooajaline meeleolulangus, mida tuntakse ka talvemasendusena. Alanenud meeleoluga inimesed püüavad aga oma tuju magusa toidu ning alkoholiga tõsta ning see paneb põntsu su seedimisele ja maksale.

* Sa magad vähem. Kui tuju on sant, magavad inimesed vähem, nendivad Pittsburghi ülikooli teadlased. Talvemasendusega kaasneb sageli olukord, kus inimesed vedelevad rohkem voodis, kuid nad ei maga seal. Seda seetõttu, et pime aeg ajab sisemise kella sassi. Magamatus suurendab aga söögiisu ja põhjustab ka kaalutõusu.

Allikas Õhtuleht

10
Revali spordiklubi riietusruumis tegutsenud murdvaras tegi valearvestuse ja sattus jõumeestele pihku



Reede hommikul murdis kurjategija Tallinna kesklinnas asuvas Revali spordiklubis kangi abil lahti klientide riidekappe ja varastas väärtasju, kuid tänu varga valearvestusele pidasid jõusaalis treeninud mehed ja klubi töötajad ta kinni.

Kesklinna ennetus- ja menetlustalituse juht Jelena Mirošnitšenko ütles Delfile, et kell 9.15 tuli teade Aia tänaval asuvas Revali spordiklubis toime pandud vargusest.

"Klubi töötajad pidasid kohapeal 33-aastase mehe kinni ning andsid üle kesklinna jaoskonna patrullile, kes viisid ta menetlustoiminguteks jaoskonda," sõnas Mirošnitšenko.

Kinnipeetud 33-aastane mees murdis spordiklubi riietusruumis klientide riietuskappidesse sisse, kust püüdis varastada klientide isiklikke asju.

Delfile juhtumist teatanud lugeja sõnul murdis kurjategija kangiga lahti kümmekond meeste riietusruumi kappi. Noosiks sai ta väidetavalt vähemalt neli mobiiltelefoni, mitu tuhat eurot sularaha, dokumente, kalleid riideid ja muud.

Duši alt tulnud spordiklubi kliendile vahele jäädes püüdis varas kraami täis kotiga põgeneda. Klubi väljapääsu ees oli juhuslikult klubi meestöötaja ning varas pööras seepeale jõusaali, kust väljapääs puudub, duši alt tulnud mees tema kannul.

Jõusaalis trenni teinud mehed pidasid kurjategija kinni ja väänasid ta põrandale pikali. Seepeale püüdis kurjategija saada meestega kokkuleppele, et viimased politseid ei kutsuks, mida siiski tehti.

Tänane kappide lahtimurdmine ei olnud Delfi lugeja kinnitusel esmakordne, sest möödunud aastal esines samuti kapiuste murdmist. Varasemalt on klubis veel olnud erinevaid vargusi kappidest ning varastatud on raha, telefone ja muid väärtasju.

Spordiklubi esindaja ei soovinud teemat Delfile kuidagi kommenteerida ja soovitas vaid pöörduda politsei poole.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/revali-spordiklubi-riietusruumis-tegutsenud-murdvaras-tegi-valearvestuse-ja-sattus-joumeestele-pihku?id=80704651

11
Kes otsivad väljundit võistlemiseks, siis Soomes tuleb 2018a juunis üks väga suur võistlus kus on väga mitmed federatsioonid ja liigad koos. NAC, WFF, NABBA, NBBUI jne. Ju rohkem infot selgub hiljem kes kus mis täpsemalt. Igatahes selline plaan on soomlastel ja mingid läbirääkimised käivad. Seega võtke kätte ja ajage end vormi ja pistke rinda rahvusvahelisel tasandil :) Muidu niisama jutupaunikud :)

Ilmselt kellel huvi, siis võib ka minuga kontakteeruda ja ju korraldaja Tapani Valkonen annab mulle jooksvalt ka teada.
joker@bonsuna.com - ja ei pea põdema ja kartma ja "mis nüüd mina". Lähme näitame, mis mastist eestlased on ... aga ajage end ka vormi ja kui teadmistest vajaka ju ma võin ka nõu anda :)



TRAIN HARD!

12
Eestis üha populaarsemaks muutuva fitnessi puhul tekitavad palju poleemikat kunstrinnad. Kas tippu jõudmiseks on vaja lasta kirurgil end kohendada või saab ka muidu hakkama?

Bikiinifitnessis Eesti tippu jõudnud Jekaterina Remets on meedias selgitanud, et rindade suurendamine pole mitte moeröögatus, vaid vajalik, kui tahad kõrgetele kohtadele tulla. Hinnatakse selle ala puhul ju eelkõige kehaproportsioone ja naiselikkust. Pealegi võistlusteks rasva kaotades kipuvad rinnadki kahanema.

Kui aga kohtunikud panevad rinnapartiid suurendada laskvatele atleetidele automaatselt kõrgemaid hindeid, tekib moraalne dilemma: kas raha eest saab siis tulemust parandada?

Kanal2 saade „Reporter“ küsis nädalavahetusel peetud Eesti kulturismi ja fitnessi meistrivõistlustel arvamust vanameister Ott Kiivikalt. „Inimesed tihti ei hakka esmalt treenimagi, vaid panevad kõigepealt rinnad, siis otsustavad saali minna. Teeme nii, et minge kõigepealt sporti tegema, kui olete saavutanud mingi taseme, siis võiksime seda edasi arutada,“ soovitas Kiivikas enne lõikusele minekut esmalt aastaid jõusaalis vaeva näha.

Mis Sina arvad?

Allikas: http://sport.delfi.ee/news/melu/uudised/kas-kunstrinnad-on-fitnessis-toesti-hadavajalikud-ott-kiivikas-utles-terava-sona-sekka?id=80001496

13
18. september 2017 läksid IFBB Amatöör ja IFBB PRO koos NPC-ga ametlikult lahku ja nii kaotas IFBB amatöörsari oma PRO superstaarid eesotsas Big Ramy, Phil Heati ja teistega.
Mida see tähendab ja mida see tähendab eelkõige võistlejatele ning kuidas oma karjääri nüüd tulevikus planeerida kui eesmärgid kõrgemad ja soov tulevikus Mr. Olympia PRO või teistel tuntud PRO Showdel võistelda koos oma iidolitega samas rivis? Kas läbi IFBB amatöörsarja varsti enam võimalik. Vist mitte ... segane värk.

Joker üritab seda videos natuke lahata ja selgitada ... selle vähese ja uue info põhjal, mis liikumas on, mis tuuled puhumas on ja mida IFBB kiivalt varjab vist taas. Vähemalt pole sellist uudist IFBB ametlikul lehel Eestis lugeda olnud.

Ehk on see millegi uue ja ilusa algus ---  8) ?



TRAIN HARD!

14
Teema kuhu osalejad võiks panna materjali, kes sügisel osalevad mõnel NAC võistlusel kui raatsivad ja paljuks ei pea.
Vormipildid, trennivideod, ettevalmistus ning mis päädiks võistluste enda kajastamisega lõpuks.

Minu andmetel on minemas hetkel, aga vo ka keegi veel, siis võiks siin teada anda.
Sander Saare - ergutajana
HC GYM ja Timo Majuri koos Veronikaga - toetaja  ja huvilisena
Kati Koemets - testoboosterina
... - kes veel?

Rando Kuuse - võistleja
Martin Edovald  - võistleja
Maiko Heinsalu - võistleja
Joker - võistleja
... kes veel?

15


Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium määras nelja-aastase võistluskeelu kolmele sportlasele, kes on andnud positiivse dopinguproovi ajavahemikus veebruar-aprill 2017. Dopinguproovid sisaldasid erinevaid anaboolseid steroide.

Vahele jäid kolm jõutõstjat: Moonika Aus, Romek Velt ja Sergei Zaitsev.

Dopingukontrolli teostas Eesti Antidoping mitmel Eestis toimunud jõutõstevõistlustel koostöös Eesti Jõutõsteliiduga. „Jõutõsteliit on järjepidevalt tellinud dopingukontrolle, et kaitsta oma spordiala puhtust. Loomulikult tekitab selleaastane leid meelehärmi, aga jätkame dopinguvastast võitlust järjekindla teavitustöö ja kontrollimisega,“ kommenteeris Eesti Jõutõsteliidu president Kaido Leesmann.

Leitud ained olid peamiselt anaboolsed steroidid ning kõik dopinguproovid võeti võistlussiseselt. Ükski kolmest sportlasest B-proovi avada ei soovinud. Distsiplinaarkolleegiumi koosolek, kus positiivse dopinguproovi andnud sportlased ära kuulati ja otsus karistuste kohta langetati, toimus juulikuu alguses ning käesolevaks hetkeks on möödunud ka 21 päeva, mil kolleegiumi otsust oli võimalik edasi kaevata. Seega on sportlaste karistused jõustunud.

Eesti Antidopingu juhatuse liige Elina Kivinukk ütles, et positiivse dopinguproovi korral on sportlasel tõendamiskohustus selgitades, kuidas keelatud ained temani jõudsid ning tema organismi sattusid. „Paraku ükski jõutõstja seda ei selgitanud ega ilmnenud ka muid pehmendavaid asjaolusid,“ ütles Kivinukk.

Kõigile kolmele positiivse proovi andnud jõutõstjale määrati nelja-aastane võistluskeeld alates esialgse võistluskeelu kuupäevast. Karistust kandvad sportlased on Moonika Aus (keelatud ained on oksandroloon ja selle metaboliidid, võistluskeeld 18.05.2017-17.05.2021), Romek Velt (keelatud aine drostanoloon, võistluskeeld 6.03.2017-5.03.2021) ning Sergei Zaitsev (keelatud ained metandienoon ja meldoonium, võistluskeeld 8.05.2017-7.05.2021).

Võistluskeeld tähendab, et dopinguvastase reegli rikkumise tõttu on sportlastel keelatud nelja aasta jooksul osaleda mis tahes võistlustel või muus spordialases tegevuses (välja arvatud dopinguvastased koolitusprogrammid). Keeld hõlmab ka osalemist treeninglaagrites, demonstratsioonesinemistel ja treeningutel, mida korraldab spordialaliit või selle liikmeks olev klubi. Ühel spordialal määratud võistluskeeld kehtib ka teistel spordialadel.

Allikas Delfi:
http://sport.delfi.ee/news/varia/tostmine/kolm-eesti-sportlast-jai-dopinguga-vahele?id=79327468

Pages: [1] 2 3 ... 31
Kaubamaja
youtube
anything