sain ka timo käest purgi d3 vitmiini, ei osanud ka midagi arvata leidsin suht huvitava artikkli
D-vitamiini puudus kummitab Eesti elanikke
Üks suuremaid riske on see, kui inimesed ei usu, et on võimalik või ei tea, kuidas vältida haigestumisi ja muuta elu kvaliteeti.
Kuna keemiliselt toodetud ained ja preparaadid on kordades odavamad, siis kõik suuremad toiduainete tööstused ja ravimitootjad püüavad kasumi saamiseks naturaalsed inimsõbralikud koostisained asendada keemilistega.
Vastukaaluks on tervisest hoolivate firmade ja ka soovitusturunduse meetodit kasutavate ettevõtete poolt pakutavad loodustooted. Kuid loodusliku ja puhta eest tuleb maksta kõrgemat hinda. Lisaväärtuseks on kujunenud rahva harimine elukvaliteedi ja heaolu saavutamise valdkonnas. Minule isiklikult teeb meelehärmi Ravimiameti aktiivne tegevus looduspreparaatide keelamisel.
Alljärgnev lühikokkuvõte D-vitamiinist käsitleb järgmisi teemasid:
1. Miks on D-vitamiin eriti oluline Eesti elanikele?
2. D-vitamiini puudusest tulenevad terviseriskid.
3. Tavalisest toidust ei saa D-vitamiini piisavalt.
4. Päevane D-vitamiini vajadus.
5. D-vitamiini ületarbimisest.
6. D-vitamiini funktsioonid.
7. D-vitamiini taseme ja haiguste seos.
Miks on D-vitamiin eriti oluline Eesti elanikele?
D-vitamiini puudus on eesti elanikkonnale tõsine oht. Eesti asub 57. ja 60. laiuskraadi vahel. Meie suved on lühikesed ja päike käib madalalt. Seetõttu saame D-vitamiini päikesest vähe. Ajavahemikus novembrist märtsini ei omista siinsed inimesed päikesest midagi. Soojemal ajal on päikese efektiivsuse aeg üsna piiratud ja mõjub kõige rohkem ajavahemikus 10:00 – 14:00, kuid seda võib veelgi piirata pilvisus, kehakate, vanus ja muud tegurid.
On tõestatud, et Põhjamaades kannatavad D-vitamiini puuduses ca 70-80% elanikest. Uuring Maine’s sedastas, et isegi niisugustes päikeselistes paikades nagu India, Türgi ja Liibanon on 30-50 % lastest veres D-vitamiini alla normi (20 nanogrammi/ml kohta).
D-vitamiini puudusest tulenevad terviseriskid
Viimaste aastate jooksul avaldatud uurimuste tulemused on näidanud, et D-vitamiini vaegust on põhjust seostada 17 vähivormi, eriti rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ja kopsuvähiga, aga ka teiste haigustega, nagu I tüübi diabeet, astma ning isegi gripi ja veel paljude teiste haigustega.
Health Professional Follof-up Study (HPFUS) uuring, mida juhtis dr Edward Giovannucci, tegi kindlaks, et uurimisalused mehed, kellel oli D-vitamiini vaegus (alla 15 ng/ml), said südamerabanduse/infarkti 242 protsenti tõenäolisemalt meestest, kelle D-vitamiini tase oli vähemalt 30 ng/ml.
2008. aasta seisuga on Eesti Euroopa Liidus südame-veresoonkonna haigustesse suremise edetabelis esimesel kohal. Tõenäoliselt on D-vitamiini vaegus üheks põhjuseks.
Arenenud maades põhjustavad 60-70% surmajuhtumitest sellised haigused nagu vähk, veresoonkonna haigused ja I tüübi diabeet. 19 D-vitamiini vaegust puudutava uurimuse põhjal selgus, et D-vitamiini võtvate inimeste suremus mitmesugustesse haigustesse on väiksem nende omast, kes D-vitamiini ei võta.
Epidemioloogilised uurimused on näidanud, et näiteks I tüübi diabeeti haigestumise tõenäosus on meie laiuskraadidel 400 korda suurem, kui Venetsueelas.
Paljud uuringud on kindlaks teinud, et D-vitamiin pakub kaitset mitmete haiguste vastu, alates lihtsast nohust kuni vähini.
Täna väidavad mitmed Rootsi arstid ja teadlased, et D-vitamiini puudus on seotud kõrge autismi- ja depressioonitasemega Põhjamaades (trüki Google otsimootorisse „d-vitamin in sweden“ ja vaata mitmeid viiteid, sealjuures UPI.com teaduslikku uuringut).
Selle tõttu on eriti oluline, et lapsed alates imikueast saaksid igapäevaselt D-vitamiini lisa minimaalselt 400-1000 IU-d (IU on rahvusvaheline mõõtühik), mida soovitavad ka Eesti arstid. Noored alates imikueast on suuremas riskirühmas ning D-vitamiini vähesust organismis nooruspõlves arvatakse olevat seotud bipolaarsuse, depressiooni ja skisofreenia riskidega hilisemas eas.
D-vitamiini defitsiidiga seostatakse järgnevaid vaeguseid:
• Lihaste nõrkus.
• Kurnatus või kergesti väsimine.
• Raskustunne jalgades.
• Depressioon.
• Krooniline lihaste ja/või luude valulikkus.
• Sagedased infektsioonid.
Tavalisest toidust ei saa D-vitamiini piisavalt
Kuna tänapäevased toidud ja toidusaadused ei anna meile piisavalt vitamiine (põldude ülekultiveerimine ja vähene mineraalide sisaldus muldades, saagi varajane ärakorjamine, töötlemisel kaduma läinud toiteväärtused jne), kuid meie organism tarbib neid pidevalt, siis vajame lisaks tavapärasele toidule vitamiinide lisaannustamist.
Allpool illustreeriv näide, millised toitained kui palju D-vitamiine annavad.
Toit D-vitamiini sisaldus (IU ühes portsjonis)
Küpsetatud lõhe, 100 g 360
Tuunikala õlis, 100 g 200
Sardiinid õlis, 100 g 250
1 muna (D-vitamiin on munakollases) 20
Küpsetatud maks, loomaliha, 100 g 15
Sveitsi juust, 30 g 12
Paljudes riikides rikastatakse mitmeid toite D-vitamiiniga (piim, hommikusöögihelbed jne), et D-vitamiini vaegust rahva seas parandada, kuid Eestis selliseid toite ei ole.
Päevane D-vitamiini vajadus
Eestis on lubatud D-vitamiinitablettide müük, mille üks tablett ei ületa 400 IU-d. Samas võib näha Euroopas ja üle maailma müügil vitamiinitablette, mille ühe tableti sisaldus on ka 1000, 2000 või 5000 IU-d.
Eesti Osteoporoosihaigete Liidu kodulehekülg ütleb, et minimaalne päevane vajalik kogus on 1000 IU-d päevas.
Rahvusvahelised teadlased ja arstid soovitavad tarbida igapäevaselt 2000 IU-d D-vitamiini päevas. Paljud soovitavad isegi 3000-4000 IU-d päevas (loe lisaks internetist ja vikipeediast).
On tõestatud, et 30ndates aastates meesterahvas tarbib päeva jooksul ära 3000-4000 IU-d D-vitamiini.
Lisamärkus: 400 IU-d = 10 mikrogrammi.
2000 IU-s on 50 mikrogrammi D-vitamiini. Võrreldes 50 mikrogrammi suurust kogust tavalise aspiriinitabletiga, milles on 320 milligrammi toimeainet, on näha, et isegi 2000 IU-d ei ole hiiglaslik kogus, vaatamata sellele, et rahvusvaheline ühik IU tundub olevat suur.
Tasub teada, et päikese käes viibimisest saab inimene ilma kaitsekreemideta ning ilma üle-keha riidekateteta loomulikul teel 10 000 – 15 000 IU-d 15 minuti jooksul. Sealjuures ei ole ületarbimine ohtlik, sest ülejääk blokeeritakse nahas asuva melaniini abil (melaniinisisalduse taset näitab naha pruunisuse aste). Seega, mida kõrgem on melaniin, seda vähem saab inimene D-vitamiini päikesest loomulikul teel. Seetõttu on riskirühmas tumedanahalised, kes saavad päikese kaudu kätte vähem D-vitamiini.
D-vitamiini omistamiseks on oluline UV-kiirguse nurk, mis on kõrgetel laiuskraadidel madal, mistõttu seda saab enamalt jaolt kindlatel aastaaegadel (Eestis suvekuudel) ja ajavahemikel (Eestis ca 10:00-14:00, muu aja UV-kiirguse tase on madal).
Kuna üldised uuringud näitavad D-vitamiini puudust ka päikeserohkel ajal 30-40 % rahvastikust, näitab see, et ei tasu loota ainult päikeselisele ajale. „D-vitamiini revolutsioon“ autor dr Soram Khalsa soovitab D-vitamiini suvel lisaks tarbida omal valikul, kuid teha seda kindlasti sügisest suveni.
D-vitamiini ületarbimisest
Ületarbimise oht on väike: selleks peaks tarbima 50 000 IU-d igapäevaselt mitme kuu jooksul. Alles 3-4 kuu jooksul võib tekkida kõrvalnähte, nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus, väga tugev janu. Sellisel juhul tuleb pöörduda arsti poole, ravi on lihtne ning kestab 1-3 päeva.
Ületarbimise juhtumeid on ülimalt vähe. Ameerikas on teatatud ühest juhtumist, kus patsient võttis kahe aasta jooksul iga päev D-vitamiini 150 000 IU-d. Kui ta haiglasse viidi, selgus, et tema D-vitamiini tase veres oli üle 500 ng/ml (mõistlik suhe oleks 30-40 ng/ml), kuid pärast paaripäevast toetavat ravi, mille käigus langetati organismi kaltsiumisisaldust, lasti ta haiglast välja.
D-vitamiini funktsioonid
D-vitamiin on tegelikult tugev steroidhormoon, mis reguleerib geeniekspressiooni, olles võimeline mõjutama umbes 200 geeni.
D-vitamiini retseptoreid on paljudes kudedes ja organites, enam kui 200 geeni sisaldavad D-vitamiinile reageerivaid elemente. See on ainus niisugune aine organismis ja teadlased on avastanud, et sel on palju parandavaid ja toetavaid funktsioone suurema osa kudede ja rakkude jaoks. Suurem osa organeid reageerib D-vitamiinile. See tähendab, et nende organite rakkudel on võime D-vitamiini toimel bioloogiliselt aktiviseeruda. Seega toob D-vitamiin rakud tervele „elule“ ning aitab kaasa nende täisväärtuslikule funktsioneerimisele, sealhulgas võib kiirendada kudede ja rakkude tervenemist ning takistada rakkude muutumist halvaloomuliseks (vältida vähiriski).
D3 vitamiin (mis on D-vitamiini oluline aktiivne vorm, mistõttu soovitatakse D-vitamiini tablettide korral just D3 vitamiine) ringleb veres ja stimuleerib koostöös soolerakkudega kaltsiumi imendumist. See näitab kaltsiumi taset veres, mis omakorda hoiab luud terved ja tugevad. On leidnud tõestust, et D-vitamiini vaegus ehk tase alla 20 ng/ml korral imendub toitainetest või vitamiinidest omandatud kaltsium vaid 10-30% ulatuses.
D-vitamiini taseme ja haiguste seos
Allpool mõningaid näiteid D-vitamiini taseme ja haiguste vahel:
Haigus või mõju D-vitamiini tase
Rahhiit ja osteomalaatsia 15 ng/ml
Kõrvalkilpnäärmete hormoonide taseme mahasurumine 20-30 ng/ml
Sooletraktist kaltsiumi imendumise optimeerimine 34 ng/ml
Neuromuskulaarse sooritusvõime paranemine vanemas eas 38 ng/ml
Sise-elundkonna vähivormidesse haigestumise vähenemine 38 ng/ml
50% väiksem oht haigestuda käärsoolevähki 33 ng/ml
50% väiksem oht haigestuda rinnavähki 52 ng/ml
Juba päevase minimaalse D-vitamiini 400 IU lisatarbimine võib parandada tervislikku seisundit ja vähendada erinevate haigestumiste riske.
Language:
Author
Topic: M: D3 vitamiin kõige vajalikum ja asendamatum! (Read 152601 times)
