wxxx24
BONSUNA FOORUM
 Language:
Please login or register.

Login with username, password and session length
Advanced search  

News:

TRANSLATE POSTS TO ENGLISH (google translate)
NB! FOORUMIS PILTIDE NÄGEMISEKS PEATE OLEMA SISSELOGITUD!
NB! YOU MUST "LOG IN" TO SEE ALL PICTURES!

-40 -50% Coco
Pages: 1 [2]   Go Down

Author Topic: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?  (Read 7104 times)

mp

  • Posts: 2159
  • tervist!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #15 on: February 17, 2017, 08:52:33 »

Kui analüüsimisoskust ei ole, siis ei ole.
Neli keedumuna annab 70 mcg seleeni. Lihtsalt mainin.

Keda huvitab, siis siin on rohkem infot seleenist:

https://examine.com/supplements/selenium/


Otteri lemmiksait - Livestrong: "One large egg provides 13.5 mg of selenium, meeting 19.5 percent of the recommended daily value."

http://www.livestrong.com/article/256784-nutrition-facts-for-one-egg/

Teeme nüüd 1 matemaatikatehte koos. Kui 14  on  20% siis, kui paljuga saavutame 100%. 5X14 - 70.  Kumma me siis võtame aluseks - Se "normi" arvestamise juures - kas lemmiku Livestrongi või Examine?

Ja seda, et mikro- ning milligrammid on segi nagu puder ja kapsad, on ka näha.

Võimalik, et rasket füüsilist tööd/rasket treeningut tegev indiviid vajab rohkem, kui väheaktiivne inimene. Aga palju siin neid üliaktiivseid ikka on?

Kroomisisaldus näib nii ebaoluline munas olevat, et suurem osa toiteväärtust edastavaid allikaid ei maini seda üldse.
Logged

Ralf Otter

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 1427
  • Saagem suureks vaimult!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #16 on: February 17, 2017, 10:57:54 »

Otteri lemmiksait - Livestrong: "One large egg provides 13.5 mg of selenium, meeting 19.5 percent of the recommended daily value."

http://www.livestrong.com/article/256784-nutrition-facts-for-one-egg/

Teeme nüüd 1 matemaatikatehte koos. Kui 14  on  20% siis, kui paljuga saavutame 100%. 5X14 - 70.  Kumma me siis võtame aluseks - Se "normi" arvestamise juures - kas lemmiku Livestrongi või Examine?

Ja seda, et mikro- ning milligrammid on segi nagu puder ja kapsad, on ka näha.

Võimalik, et rasket füüsilist tööd/rasket treeningut tegev indiviid vajab rohkem, kui väheaktiivne inimene. Aga palju siin neid üliaktiivseid ikka on?

Kroomisisaldus näib nii ebaoluline munas olevat, et suurem osa toiteväärtust edastavaid allikaid ei maini seda üldse.


Kui inimesel analüüsivõimet ei ole, siis ei ole.

Esiteks Livestrong ei ole minu lemmiksait.
Teiseks erinevad allikad annavad erinevaid arve, nt nutritiondata annab ühe suure muna (46 g) (sic!) seleeni sisalduseks 15,7 mcg.
Munade suurused: http://www.feniston.ee/portfolio-view/munad/
Kolmandaks on minu postitustes mikrogramm alati olnud mcg.
Neljandaks kroomist ei ole ma postitanud.

Aga katseta veel - äkki õnnestub midagigi analüüsida tõepäraselt, mitte ainult oma mõtetes! Edu!

tony

  • Posts: 42
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #17 on: February 17, 2017, 11:24:25 »

Miks te siin vaidlete suhteliselt mõttetul teemal? Kas kardate seleenimürgitust saada? Teate kedagi, kes on saanud? Arvate, et just seleen on see mineraalaine, mille sisaldust erinevates toiduainetes on vaja kõigil teada? Meenub kuuldud tsitaat, vist Soren Kierkegaardilt: "See, kes armastab veel vananagi vaielda, pole kunagi tõde armastanud!" Vanad te veel pole, aga vaielda armastate hirmsasti :)
Rohkem konstruktiivseid mõtteid, palun!
Minu enda mõtted antud teemal on järgmised:
Kreatiini osa on ilusti ja lühidalt kokku võetud, tubli, Timo!

Massilisajaid ei soovitaks ma kellelegi, üldjuhul tavaline vadakuvalk ja lisatud palju odavat lihtsüsivesikut (dekstroos, maltodekstriin) See annab palju kaalu ja võimaldab müüa odavat toodet kallima hinnaga. Ehk ainult paranevale anorektikule mingil hetkel soovitatav.
Vadakuvalku võib võtta teinekord toidukorra asendajana, kui pole aega või võimalust tavatoitu süüa. Eelistaks maitsestamata ja kõige lihtsamaid ning ka soodsamaid variante, sest näiteks hüdrolüüsitud vadakuvalk on selgelt ülehinnatud. Ja mis maitsestamisse puutub, siis vadak on ju suht hea maitsega, pole mõtet alati valgukoksist mingit magustoitu teha, mida need kunstlikud magustajad/maitsestajad ju teevad. Proovige korra näiteks arginiini või kreatiin etüülestri pulbrit maitsta ja pärast seda naudite maitsestamata vadakuvalgu maitset!

Kroompikolinaat pole parim kroomi vorm, võib põhjustada suuremas koguses võttes (alates 500 mcg) DNA mutatsioone. Hea vorm on kroompolünikotinaat näiteks.

Kui võtate tsinki, võiks vahel võtta juurde ka vaske, sest pidev tsingi tarbimine võib põhjustada organismis vasepuudust. Head tsingi vormid on tsinkmetioniin, igasugu kelaaditud tsingid (chelated), tsinkpikolinaat jne.

Magneesiumi puhul võiks võtta malaati, glütsinaati (ka bisglütsinaat on sama asi, mõlemad tähendavad aminohappe glütsiiniga seotud vormi) tauraati (tauriiniga seotud mg) Tsitraat imendub küll hästi, aga pikaajalisel tarbimisel võib põhjustada organismis mõnedel andmetel tseruloplasmiini taseme langust, mis omakorda võib hakata probleeme põhjustama.

Krilliõli on küll hea, aga Omega 3 allikana on ta väga kallis, selleks, et arvestatavat päevast kogust kätte saada krilliõlist, kuluks kuus sadu eurosid ka siis, kui tellite krilliõli Amazonist või iHerbist, kus ta on kordades soodsam, kui meie apteekides. Seetõttu soovitaks tavalist kalaõli või kalamaksaõli vedelal kujul, tuleb kordades soodsam kui kapslina. Sidrunimaitseline Lysi kalaõli on näiteks päris hea maitsega.

Võttes D3 vitamiini piisavalt suures koguses (Timo soovitatud 100 mcg on jah pigem miinimum, pigem 200) võiks juurde võtta ka boori, magneesiumi, K2 vitamiini (menaquinone- 7 on parem kui sünteetiline menaquinone- 4) Vastasel korral võib kaltsium hakata organismis ladestuma/kogunema sinna, kus ta hakkab probleeme tekitama- veresoonte seinad, neerud, lihased. Boor, magneesium, K2 aitavad kaltsiumil luudesse jõuda.

Sõltuvalt inimesest võiks veel kaaluda aegajalt B- kompleksvitamiini kasutamist (siinkohal tasuks eelistada B grupi vitamiinide koensüümseid vorme, sellised preparaadid on näiteks iHerbis olemas), samuti joodi (kilpnäärmeprobleemide korral peaks olema sellega ettevaatlik) mangaani, räni, C- vitamiini (eelistatud võiks olla askorbaadid, mitte askorbiinhape) kasutamist. See pole kindel soovitus, aga mõnel inimesel võib neist lisanditest märgatav abi olla.



« Last Edit: February 17, 2017, 11:49:44 by tony »
Logged

Timo Majuri

  • Admin / Trainhard.ee
  • *****
  • Posts: 4752
  • WR RAW 231kg,WR Single Ply 300 ,WR BenchP 330kg
    • View Profile
    • www.seksitori.fi
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #18 on: February 17, 2017, 12:03:20 »

Väga hea ????

Tölgisin tekstid soomekeelsest raamatust et sellest oleks kasu teistele aga peab vist lihtasalt häbi vajuma kuna vastuväiteid tuleb ja tuleb..äkki varsti süüdi ka kui kellegi tervise rikkunud  :D  ;)
Logged
Aasta 2013 Maailmameister Surumises tulemustega 231kg särgita Maailmaennatus ja 330kg särgiga maailmaennatus tulemustega. Aastal 2015 Euroopa Mester.
----------------------
" Teeme trenni edasi ja vaatame mis saab? "
----------------------
Meie Sponsor: http://www.hotlips.ee

Kiilakas1991

  • SPARTA SPORDIKLUBI
  • ****
  • Posts: 708
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #19 on: February 17, 2017, 12:13:19 »

Väga hea ????

Tölgisin tekstid soomekeelsest raamatust et sellest oleks kasu teistele aga peab vist lihtasalt häbi vajuma kuna vastuväiteid tuleb ja tuleb..äkki varsti süüdi ka kui kellegi tervise rikkunud  :D  ;)
Teema sai tuurid ülesse mis ongi ju väga hea. Diskuteerimine pole alati teise maha tegemine vaid oma tõekspidamiste kaitsmine. Inimene kes ei viitsi end süvitsi kurssi viia mineraalide päritoluga, saavadki  tableti kujul need endale sisse võtta.
Logged

Ralf Otter

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 1427
  • Saagem suureks vaimult!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #20 on: February 17, 2017, 12:30:33 »

Miks te siin vaidlete suhteliselt mõttetul teemal? Kas kardate seleenimürgitust saada? Teate kedagi, kes on saanud? Arvate, et just seleen on see mineraalaine, mille sisaldust erinevates toiduainetes on vaja kõigil teada? Meenub kuuldud tsitaat, vist Soren Kierkegaardilt: "See, kes armastab veel vananagi vaielda, pole kunagi tõde armastanud!" Vanad te veel pole, aga vaielda armastate hirmsasti :)
Rohkem konstruktiivseid mõtteid, palun!
Minu enda mõtted antud teemal on järgmised:
Kreatiini osa on ilusti ja lühidalt kokku võetud, tubli, Timo!

Massilisajaid ei soovitaks ma kellelegi, üldjuhul tavaline vadakuvalk ja lisatud palju odavat lihtsüsivesikut (dekstroos, maltodekstriin) See annab palju kaalu ja võimaldab müüa odavat toodet kallima hinnaga. Ehk ainult paranevale anorektikule mingil hetkel soovitatav.
Vadakuvalku võib võtta teinekord toidukorra asendajana, kui pole aega või võimalust tavatoitu süüa. Eelistaks maitsestamata ja kõige lihtsamaid ning ka soodsamaid variante, sest näiteks hüdrolüüsitud vadakuvalk on selgelt ülehinnatud. Ja mis maitsestamisse puutub, siis vadak on ju suht hea maitsega, pole mõtet alati valgukoksist mingit magustoitu teha, mida need kunstlikud magustajad/maitsestajad ju teevad. Proovige korra näiteks arginiini või kreatiin etüülestri pulbrit maitsta ja pärast seda naudite maitsestamata vadakuvalgu maitset!

Kroompikolinaat pole parim kroomi vorm, võib põhjustada suuremas koguses võttes (alates 500 mcg) DNA mutatsioone. Hea vorm on kroompolünikotinaat näiteks.

Kui võtate tsinki, võiks vahel võtta juurde ka vaske, sest pidev tsingi tarbimine võib põhjustada organismis vasepuudust. Head tsingi vormid on tsinkmetioniin, igasugu kelaaditud tsingid (chelated), tsinkpikolinaat jne.

Magneesiumi puhul võiks võtta malaati, glütsinaati (ka bisglütsinaat on sama asi, mõlemad tähendavad aminohappe glütsiiniga seotud vormi) tauraati (tauriiniga seotud mg) Tsitraat imendub küll hästi, aga pikaajalisel tarbimisel võib põhjustada organismis mõnedel andmetel tseruloplasmiini taseme langust, mis omakorda võib hakata probleeme põhjustama.

Krilliõli on küll hea, aga Omega 3 allikana on ta väga kallis, selleks, et arvestatavat päevast kogust kätte saada krilliõlist, kuluks kuus sadu eurosid ka siis, kui tellite krilliõli Amazonist või iHerbist, kus ta on kordades soodsam, kui meie apteekides. Seetõttu soovitaks tavalist kalaõli või kalamaksaõli vedelal kujul, tuleb kordades soodsam kui kapslina. Sidrunimaitseline Lysi kalaõli on näiteks päris hea maitsega.

Võttes D3 vitamiini piisavalt suures koguses (Timo soovitatud 100 mcg on jah pigem miinimum, pigem 200) võiks juurde võtta ka boori, magneesiumi, K2 vitamiini (menaquinone- 7 on parem kui sünteetiline menaquinone- 4) Vastasel korral võib kaltsium hakata organismis ladestuma/kogunema sinna, kus ta hakkab probleeme tekitama- veresoonte seinad, neerud, lihased. Boor, magneesium, K2 aitavad kaltsiumil luudesse jõuda.

Sõltuvalt inimesest võiks veel kaaluda aegajalt B- kompleksvitamiini kasutamist (siinkohal tasuks eelistada B grupi vitamiinide koensüümseid vorme, sellised preparaadid on näiteks iHerbis olemas), samuti joodi (kilpnäärmeprobleemide korral peaks olema sellega ettevaatlik) mangaani, räni, C- vitamiini (eelistatud võiks olla askorbaadid, mitte askorbiinhape) kasutamist. See pole kindel soovitus, aga mõnel inimesel võib neist lisanditest märgatav abi olla.





In general, health professionals indicate that vitamin supplements are not necessary for the individual on a well-balanced diet, but they may be recommended for certain individuals, such as the elderly, vegans, and women of childbearing age. Moreover, some health professionals note that most people do not consume an optimal amount of vitamins by diet alone and indicate that it appears prudent for all adults to take vitamin supplements [35, 36]. In such cases, there is no need to take more than 100–150 percent of the RDA.

https://jissn.biomedcentral.com/articles/10.1186/1550-2783-1-2-1


In general, supplementation with calcium, magnesium, iron, zinc, copper, and selenium does not enhance sport performance in well-nourished athletes. Chromium, boron and vanadium have been studied as potential anabolics by potentiating the effects of insulin or testosterone, but studies have reported no beneficial effects of supplementation on body composition or muscular strength and endurance.

https://jissn.biomedcentral.com/articles/10.1186/1550-2783-2-1-43

« Last Edit: February 17, 2017, 13:56:04 by Ralf Otter »
Logged

mp

  • Posts: 2159
  • tervist!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #21 on: February 17, 2017, 15:14:07 »

Kui inimesel analüüsivõimet ei ole, siis ei ole.

Esiteks Livestrong ei ole minu lemmiksait.
Teiseks erinevad allikad annavad erinevaid arve, nt nutritiondata annab ühe suure muna (46 g) (sic!) seleeni sisalduseks 15,7 mcg.
Munade suurused: http://www.feniston.ee/portfolio-view/munad/
Kolmandaks on minu postitustes mikrogramm alati olnud mcg.
Neljandaks kroomist ei ole ma postitanud.

Aga katseta veel - äkki õnnestub midagigi analüüsida tõepäraselt, mitte ainult oma mõtetes! Edu!


Saa üle kompleksist, aitab edasi.
Kõik ei räägi igas postituses ainult sinust. Kroomi oli enne mainitud.

Mida peaks oskama analüüsida? Kirjuta siis palun selgelt, õpeta meid. Tänan ette.
Logged

mp

  • Posts: 2159
  • tervist!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #22 on: February 17, 2017, 15:18:37 »


Palun lausa veel kord eraldi: mida järgnevas olen analüüsinud? Mis on minu "analüüsis" valesti? Sest sa kirjutasid vahetult peale seda

" Kui inimesel analüüsivõimet ei ole, siis ei ole. "


Minu "analüüs" ka veel kord, et sul lihtsam oleks:

"See ei ole alati nii, aga pigem lähtuks selle infost, kes ei müü oma seleeni-lisandit. Selenase-nimi ja esimene pilk sinna - viitab väga konkreetselt tegevusalale.

Tegelikult ei ole seal lingitaga soovituslikku päevast kogust, vaid selenium reference values. Nende põhjal saab alles siis midagi järeldada, kui oled lasknud enda taset analüüsida.

Teisest selgub upper limit - kas meil on vajalik seda katsetada - ei usu.

Kui suurem osas sõltumatuid allikaid näitab, et RDA on 55 mcg, siis mulle sellest piisab. Kes soovib, võib minna kohe lisandit tellima.

Children 9-13   40 micrograms/day
Adults and children 14 and up   55 micrograms/day
Pregnant women   60 micrograms/day
Breastfeeding women   70 micrograms/day"
Logged

sc0rpion

  • staar-troll
  • *
  • Posts: 349
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #23 on: February 17, 2017, 22:09:31 »

Kui suurem osas sõltumatuid allikaid näitab, et RDA on 55 mcg, siis mulle sellest piisab. Kes soovib, võib minna kohe lisandit tellima

Lisandite àri pole sôltumatu ega usaldusvààrne, vaid on nö must turg, reguleerimata.
Kui nn sôltumatuid allikaid usaldada, siis on vastuoluline soovitada sinnajuurde mitte usaldusvààrseid poode jms.
Usaldusvààrsed ja kallutamata on arstid enamasti, riiklikud standardid ja uuringut, RDA. Ja nende jàrgi elab 99.9% planeedist, sh mina. Keegi neist ei soovita ega tarbi mingeid spordiàrikate musti kaupu, ja neil on head sportlikud tulemused, nàiteks ma olen alati suuremate jôunàitajatega kui sina, tarbigu sa mistahes spordiàri preparaate, kasvôi seleeni.

Must turg on hea kui riigis keegi ametlikult ei mûû miskit, nàiteks kanepit.
Logged

Ralf Otter

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 1427
  • Saagem suureks vaimult!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #24 on: February 18, 2017, 11:14:27 »

Palun lausa veel kord eraldi: mida järgnevas olen analüüsinud? Mis on minu "analüüsis" valesti? Sest sa kirjutasid vahetult peale seda

" Kui inimesel analüüsivõimet ei ole, siis ei ole. "


Minu "analüüs" ka veel kord, et sul lihtsam oleks:

"See ei ole alati nii, aga pigem lähtuks selle infost, kes ei müü oma seleeni-lisandit. Selenase-nimi ja esimene pilk sinna - viitab väga konkreetselt tegevusalale.

Tegelikult ei ole seal lingitaga soovituslikku päevast kogust, vaid selenium reference values. Nende põhjal saab alles siis midagi järeldada, kui oled lasknud enda taset analüüsida.

Teisest selgub upper limit - kas meil on vajalik seda katsetada - ei usu.

Kui suurem osas sõltumatuid allikaid näitab, et RDA on 55 mcg, siis mulle sellest piisab. Kes soovib, võib minna kohe lisandit tellima.

Children 9-13   40 micrograms/day
Adults and children 14 and up   55 micrograms/day
Pregnant women   60 micrograms/day
Breastfeeding women   70 micrograms/day"

Kuna eelnevalt oli viidatud seleeni tervisele ohtlikutele kogustele ja tekkis küsimusi, palju siis võib süüa, siis andsingi vastavad lingid.

Mis puutub siia lingil oleva müüja tegevusala, tähtis on tabelis olev arv, mis näitab ohtlikule kogusele.

Liida oma päevased seleeni sisaldavad toidukogused (liha-, kala-, piimatooted, munad) kokku ja näed, et 200-300 mcg tuleb 2800 kcal juures ilusti kokku ilma seleeni toidulisandita.

An overall intake (foods and supplements) in the range of 200-300ug daily should be the goal for general health and well being with an emphasis on anti-carcinogenic properties.

sc0rpion

  • staar-troll
  • *
  • Posts: 349
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #25 on: February 18, 2017, 12:25:07 »

Liida oma päevased seleeni sisaldavad toidukogused (liha-, kala-, piimatooted, munad) kokku ja näed, et 200-300 mcg tuleb 2800 kcal juures ilusti kokku ilma seleeni toidulisandita.

An overall intake (foods and supplements) in the range of 200-300ug daily should be the goal for general health and well being with an emphasis on anti-carcinogenic properties.

Kokkuliitmine on absurdne, kuna liidetavad arvud on ebatàpsed, ntx proteiini kogus on pakenditel alati vale, sama seleeni jm kohta. Teiseks, omastatavuse % on suhteline, eriti isoleeritud àripreparaatid.
Seetôttu liita pole midagi môtet.
Maailmas pole kûll ûhtegi tàiearulist, kelle Goal oleks 200 ug seleeni tarbida.
Logged

Ralf Otter

  • Bonsuna Team
  • *****
  • Posts: 1427
  • Saagem suureks vaimult!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #26 on: February 18, 2017, 12:31:53 »

Kokkuliitmine on absurdne, kuna liidetavad arvud on ebatàpsed, ntx proteiini kogus on pakenditel alati vale, sama seleeni jm kohta. Teiseks, omastatavuse % on suhteline, eriti isoleeritud àripreparaatid.
Seetôttu liita pole midagi môtet.
Maailmas pole kûll ûhtegi tàiearulist, kelle Goal oleks 200 ug seleeni tarbida.


See 200 mcg tuleb sul nagunii kokku ilma eesmärgitagi, kui sööd eelpool mainitud tooteid.

sc0rpion

  • staar-troll
  • *
  • Posts: 349
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #27 on: February 18, 2017, 12:57:18 »

See 200 mcg tuleb sul nagunii kokku ilma eesmärgitagi, kui sööd eelpool mainitud tooteid.

Kordan, et nagunii keegi ei arvuta midagi, ei mikrogeamme ega kilogramme, ei seleeniumit ega muud.
Teiseks, inimkond toitub maakeral mitmeti, ja seleeni ega proteiini puudust pole.
Logged

mp

  • Posts: 2159
  • tervist!
    • View Profile
Re: Millised toidulisandid on tähtsaimad ja millal neid tarbida?
« Reply #28 on: February 20, 2017, 11:52:41 »

http://epl.delfi.ee/news/eesti/riik-votab-toidulisanditurul-lokkava-anarhia-kasile?id=77267840

"VTA võtab ette paljud toidulisandite liigid, kuid seda, mida täpselt kontrollima hakatakse ja kui paljudele toodetele analüüsid tehakse, ei taha amet veel öelda, et kauplejaid mitte liialt ette hoiatada. Erandina soostus VTA ütlema, et kindlasti võetakse sel aastal ette D-vitamiini tooted ja kaalualanduspreparaadid."

Norra ja Taani ametkonnad hoiatasid liiga tugeva kontsentratsiooniga D-vitamiini eest ka ülemöödunud aastal. Toona avastas Norra toiduohutusamet, et üks Norras müüdav D-vitamiini preparaat on lubatust kuus korda kangem. See selgus suurema uurimise käigus, millega ametkond püüdis piiri panna kahe veebipoe toidulisandimüügile. Norra riik oli keelanud kahel poel senikaua toidulisandeid müüa, kuni nad ei suuda tõendada, et nende toodete toimeainesisaldused on tervisele ohututes piirides. Müük jätkus sellegipoolest. Poodides müüdi mitmesuguseid toidulisandeid, kuid Norra toiduohutusamet võttis luubi alla D- ja A-vitamiinid, sest need on üledoosi korral tervisele kõige ohtlikumad. Paraku jõudis Norra ametkonna menetlus ummikusse, sest kuigi mõlemad veebipoed olid norrakeelsed, polnud need Norrasse registreeritud. Seega pidi ametkond piirduma üksnes hoiatavate pressiteadete väljasaatmisega, ent ei saanud müügi keelamiseks midagi ette võtta.

Ülikange D-vitamiin põhjustas Taanis laste mürgistuse

Mullu juulis puhkes Taanis D-vitamiini põhjustatud mürgitustest tekkinud skandaal. 21. juulil sai Taani toiduohutusamet Odense ülikooli haiglast kiire hoiatusteate, et haiglasse toodi kolmekuune beebi, kellel on raske D-vitamiini mürgistus. Imiku vanemad rääkisid arstidele, et olid lapsele andnud Taani firma InnoPharma toodetud D-vitamiini tilkasid.

Samal ajal kui toiduamet asja uurima hakkas, jõudis Taani haiglatesse veel D-vitamiini mürgistusega väikelapsi. Toiduameti uurimisest selgus, et InnoPharma oli sama aasta jaanuaris esitanud toiduametile D-vitamiiniga turule tuleku teatise. Firma tootis D-vitamiini tilkasid kaks partiid ning erinevast tootmiskuupäevast hoolimata olid mõlemad toiduameti analüüsi järgi ülisuure D-vitamiini sisaldusega ja lubatust 75 korda kangemad.

Taani seaduste kohaselt peab toidulisanditootja enne turule saamist toiduametile esitama oma toote analüüsi. InnoPharma sellist analüüsi aga ei esitanud. Selleks ajaks, kui info oli avalikkuse ette tulnud, oli juba 80 väikelast saanud D-vitamiini mürgistuse ja samale mürgistusele viitavate haigusnähtude tõttu oli arstide järelevalve all veel 70 last.

Taani toiduametit tabas avalikkuse kriitika, sest ametkond oli lasknud InnoPharma tootel analüüsideta turule tulla. Edasise kahju ärahoidmiseks nõudis toiduamet, et InnoPharma kutsuks D-vitamiini tilgad turult tagasi. Samuti peatati firma tegevusluba, mille tagasisaamiseks peab ettevõte oma tootmisprotseduurile saama toiduameti heakskiidu.

Juhtumi tõttu sai InnoPharma septembri alguses 12 000 eurot trahvi. Taani keskkonna- ja toiduminister Esben Lunde Larsen aga teatas, et riik peab tõhustama kontrolli lastele mõeldud toidulisandite üle. Samuti alustas Taani põhjalikku meditsiiniuuringut D-vitamiini mürgistuse kohta, sest kunagi varem ei ole teadlaste käsutuses olnud korraga nii palju andmeid väikelaste D-vitamiini taluvuse, üledoosi ja selle ravimise kohta.

Septembri alguseks ei olnud kõik mürgistuse saanud lapsed ikka veel terved. Ühe mürgistuse saanud lapse ema Lene Bruun rääkis Taani ajakirjandusele, et kaks kuud pärast mürgistust kannatab tema 12 nädala vanune laps endiselt oksendamishoogude all, samuti on laps kogu aeg väsinud ja loid. D-vitamiini ja kaltsiumi hulk on tema veres endiselt suur.


Kuigi nimetuse poolest on tegu vitamiiniga, toimib D-vitamiin kehas tegelikult hormoonina. See mängib kehas olulist rolli kaltsiumi ainevahetuses, mis tähendab, et D-vitamiini puudusega kaasnevad lastel luustiku arenemise häired, täiskasvanutel luude hõrenemine, hammaste lagunemine, lihaste funktsiooni häired jne. Kuigi D-vitamiini üledoosi saamine on tavalist toitu süües pea võimatu, võib see D-vitamiini toidulisandina võttes siiski juhtuda. Sel juhul suureneb vere kaltsiumisisaldus üle normi ja võib alata veresoonte lubjastumine.

D-vitamiini toodetakse nahas päikese UVB-kiirte toimel. Meie laiuskraadil piisab, kui päike paistab näole ja käsivartele kuus kuni kaheksa minutit kaks-kolm korda nädalas. Talvekuudel on meil liiga pime, et nahk D-vitamiini tootma hakkaks, ja siis tuleks D-vitamiini juurde võtta. Tartu ülikooli sisekliiniku 2007. aastal korraldatud uuringus leiti, et talvel on raske D-vitamiini puudus 8% ja vähesus 73% täiskasvanutel. Optimaalne D-vitamiini tase oli talvel ainult 3% inimestel. Suvel oli D-vitamiini tase kõrgem, kuid ka siis oli ligi kolmandikul (29%) rahvastikust vitamiinivaegus ja optimaalne D-vitamiini tase oli ainult 12% uuritutel. Seega on selge, et D-vitamiini tuleb juurde võtta.

Tervete täiskasvanute mõistlik päevane annus on 600–800 IU-d ehk 15–20 mikrogrammi. Üle 800 IU võiksid D-vitamiini võtta vanurid ja tubased täiskasvanud, maksimumkogus on 2000 IU-d ehk 50 mikrogrammi päevas. Maksimaalne ohutu annus pideva kasutamise korral on 10 000 IU-d ehk 250 mikrogrammi päevas. D-vitamiini taset mõõdetakse vereanalüüsiga ja optimaalseks D-vitamiini hulgaks veres peetakse 75–80 nanomooli liitri kohta. D-vitamiini mürgistus tekib, kui seda on inimese veres üle 250 nanomooli liitri kohta. Mürgistuse tekkimine võib võtta suhteliselt kaua aega, sest keha ei suuda rasvlahustuvat D-vitamiin kergesti välja uhtuda. Seega ei pruugi D-vitamiini võtja esialgu arugi saada, et võtab ohtlikult suurt kogust. D-vitamiini mürgistuse sümptomid on isutus, kõhulahtisus, loidus ja palavik. Mürgistuse tagajärjel võib tekkida kasvupeetus, samuti võivad lubjastuda veresooned, neerud ja muud elundid.

D-vitamiini üledoosid on maailma praktikas sageli juhtunud tootja vea võttu, mida ei märgata enne, kui keegi üledoosi saab. D-vitamiini preparaate valmistatakse õlilahusena ja laboris vale doseerimise tõttu on juhtunud ränki eksimusi. 2011. aastal avastati Türgis, et kohalik vitamiinitootja oli D-vitamiini lahuse teinud lubatust 4000 korda kangema. Esimesed ohvrid olid taas lapsed: seitse last said üledoosi ja sattusid haiglasse. Seejärel alanud uurimine tuvastas tehase vea ning tootmine ja müük peatati.
« Last Edit: February 20, 2017, 11:56:44 by mp »
Logged
Pages: 1 [2]   Go Up
 

toidulisandid.ee Kaubamaja
anything